Eesti vanad kirikud vajavad kiiresti remonti
Eestlased Eestis 10 Nov 2006 Üllas Linder, ValgaEWR
    Trüki   E-post   FB     
Novembrikuu algul kirjutas Postimees, et Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder küsis peaminister Andrus Ansipilt abi pühakodade säilitamise ja arengu riikliku programmi reaalseks elluviimiseks. Nimetatud hästi vajalik programm on ilmselt alarahastatud ja selle elluviimine võib venida koguni poole sajandi pikkuseks.
Võimsast Tartu Toomkirikust on järel varemed.
 Foto: Üllas Linder - pics/2006/14596_10.jpg
Võimsast Tartu Toomkirikust on järel varemed. Foto: Üllas Linder


Ootasin reageeringuid, aga uusi artikleid ei tulnud. Lugu sobis üheks korraks lehetäiteks, aga tõsist huvi kirikuhoonete taastamine järelikult rahvale ei paku. Kahju küll.

Kuulsad varemed

Vist kõige kuulsamad kirikuvaremed Eestis on Tartus Toomemäel. Raske on ette kujutada, milline see kirik terve ja tegutsevana välja näeks. Juba varemed avaldavad sügavat muljet, kuigi nende järgi ei saa õiget pilti näiteks hoone kõrgusest.

Tartu Toomkiriku saatus näitab, mis saab võimsast ehitisest siis, kui selle eest ei hoolitseta. Vaid selle kiriku kooriosa on viimased kakssada aastat kasutusel olnud, algul ülikooli raamatukoguna ja nüüd muuseumina. Ülejäänud hoonet ei ole keegi üritanudki taastada, õnneks püütakse nüüd vähemalt varemeid säilitada ja tugevdada.

Suur osa Eesti kirikuvaremetest on meie lähiajaloo tulemus. Ma ei suuda esitada mingit täpset nimekirja, aga Valgamaal hävisid Teises maailmasõjas näiteks luterlikud Helme ja Karula kirikud, nõukogude ajal võeti muuks otstarbeks kasutusele õigeusu kirikuhoone Laanemetsas ning mitmes teises lõppes koguduse töö. Just muuks otstarbeks tarvitades lõhuti ja lagastati põhjalikult paljud ilusad hooned. Tõele au andes tuleb siiski öelda, et teiseks otstarbeks ümber ehitades õnnestus mõni kirik ka päästa – Valgamaalt võib näiteks tuua Tõrva ja Vissi õigeusu kirikud. Need on siiski erandid.

Riiklik programm

Pühakodade remontimise riikliku programmi järgi tuleks kümne aasta jooksul kulutada 700 miljonit krooni ning aastaks 2013 saaks 450 pühakoda korda. Enamasti on tegemist EELK kirikutega, aga remondinimekirjas on ka Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku, vanausuliste ja vabakoguduste pühakodasid.

Postimehe hinnangul on tegemist vaid tilgaga meres, sest abi on seni saanud poolesaja pühakoja ümber, järjekorras on aga sajad. Valitsuselt saadi esimese aasta jaoks ainult 9,8 miljonit krooni. Et pühakojad kümne aastaga korda teha, pidanuks aastane toetus olema ligi 65 miljonit krooni. Ehitajate ees hakkasid tekkima võlad, mida lapiti juba järgmise aasta eelarvest – ei saanud ju näiteks katuse parandamist pooleli jätta.

Huvitav on see, et kultuuriministeerium ei küsinudki viimati lisaeelarvest kirikute taastamiseks raha juurde. EELK Konsistooriumi kantsler Mati Maanas ütles, et küsimus pole selles, kas raha on või ei ole, vaid suhtumises. Küllap nii ongi. 65 miljonit krooni aastas ei loodetagi saada, kui saaks lähiaastatel 25–30 miljonit, oleks ka hea. Järgmiseks aastaks planeeritud 16 miljonit on ilmselt ebapiisav, kuigi seda on kaks miljonit tänavusest rohkem. Ehkki riik on mõndagi pühakoda toetanud ka väljaspool nimetatud programmi, on raha ikka liiga vähe.

Ikka suhtumine

Usk ei ole enam ammu ühiskonna tähelepanu keskpunktis. Samas usklike arv, kellele kirik on esmatähtis, polegi väga väike. Ka on kirikuhoonetel tohutu ajalooline väärtus. Sellest seisukohast vaatab neid muinsuskaitse ja püüab kõike säilitada võimalikult originaalsel kujul. Mõnigi kord on tekkinud vastuolu säilitamise soovi ja hoonet kaasaegsetele vajadustele vastavalt kasutada tahtva koguduse vahel.

Rahva hulgas on ikka veel levinud eksiarvamus, et kirikul on raha küll. Seda suhtumist on mõnigi kogudus pidanud kogema, kui palgatakse töid tegema ilmalik firma. Et enamikul kogudustel on näpud pidevalt põhjas ja korjandustest kogunev raha üliväike, seda ei kujutata ettegi.

Tornid maastikul

Milline oleks Eesti ilma kirikutornideta? Mis hakkaks siis silma ja domineerima? Kas nõukogude ajast jäänud kolhoosilautade varemed – nendele hoonetele oli antud püsida ainult mõnikümmend aastat?

Nii peabki lootma, et selle artikli põhjuseks olev riiklik programm jalad alla saab ja vanad ilusad kirikuhooned oma kohale püsima jäävad. Ning hea on see, et ka uusi torne on vanadele lisaks tulnud. Neid see programm muidugi ei puuduta.
 
    Trüki   E-post   FB     
24 Nov 2017 10:23
Järelmõtteid rahvastikupoliitika põhialuste ideepaberi arutelult
24 Nov 2017 04:55
Mihhail Hodorkovski registreeris Eestis uue meediaportaali Äripäev
24 Nov 2017 04:41
Ühe ajaloo suurima finantskelmi ohvrid saavad vaikselt oma raha tagasi. Kelle käest see tuleb? Äripäev
23 Nov 2017 12:59
Koputamiseni, seltsimehed! Uued Uudised
23 Nov 2017 12:36
Eesti suursaadik ja kuninganna Elizabeth II kohtusid Londonis
23 Nov 2017 08:51
Šveitsi suurpank tõstis Eesti kõrge sissetulekuga elanikega riigiksGraafik: Vaata, kuidas on Eesti elanike vara väärtus kasvanud
23 Nov 2017 08:47
Ringkonnakohus: Eestis ei saa samasooliste abielu kehtivaks lugeda
22 Nov 2017 20:40
"Eesti Hääl" november 2017 Inglismaa
22 Nov 2017 20:34
Rootsi Eesti Päevaleht 22. november 2017
22 Nov 2017 20:31
Rahvusvahelised uudised - üks pilt
22 Nov 2017 19:50
Lahkus Eesti Rahvusteatri Kanadas ja Eesti Wabariigi Ringhäälingu legend Valve Andre (3)
22 Nov 2017 18:08
Klarissa ja Elmar abiellusid Eesti Vabariigis Eesti Elu
22 Nov 2017 11:58
Suri kuulus vene bariton Hvorostovski ENG,EST
21 Nov 2017 12:48
Reigo Ahven tahab luua New Yorki Eesti kultuuriesindust
21 Nov 2017 12:39
"Räägime asjast" 19.11.2017 by Raadiosaade "Räägime asjast"
20 Nov 2017 20:18
Monti - Csárdás (ZDF Klassik live im Club
20 Nov 2017 16:38
Mõtteid ja Väljaütlemisi Eesti Kultuuri aastakonverentsilt (2)
19 Nov 2017 22:03
Virolaiset mukana Kouvolan veteraanijuhlassa, takana 10-vuotinen yhteistyö Kovolan Sanomat
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus