Kui möödunud nädalal lahvatanud valitsuskriis paisus Eesti poliitilisel maastikul lausa orkaaniks, siis see nädal on olnud pigem kompamise aeg. Võimul on olnud kahe partei (Reformierakonna (RE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL)) vähemusvalitsus ning on peetud pingelisi läbirääkimisi Rahvaliiduga (RL) kui uue võimaliku koalitsioonipartneriga.

RLi kaasamisel valitsusse võivad küll olla ettearvamatud tagajärjed, sest sel erakonnal puuduvad praegu usaldusväärsed juhid. Nende juhtfiguur, erakonna endine esimees Villu Reiljan mõisteti 19. mail süüdi ühe kinnisvara müügi ajal pistise nõudmises ja teda karistati 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega 3-aastase katseajaga.

Praeguste sündmuste arengut tuleks vaadata ka läbi valimiste prisma – seda mõjutavad nii Euroopa Parlamendi kui ka tänavused kohalikud valimised.

Koalitsioon on sündinud?

Eesti press teatas kolmapäeval, et RE, IRLi ja RLi delegatsioonid leppisid pärast pikki läbirääkimisi kokku koalitsioonilepingu tekstis, mis esitati seisukoha võtmiseks erakondade juhtorganitele. Kui koalitsioonileping alla kirjutatakse, oleks uuel võimuliidul riigikogus turvaline seis – 56 häält.

Delegatsioonid jõudsid kõnelustel ka põhimõttelisele üksmeelele valitsussektori defitsiidi hoidmises 3% piires sisemajanduse kogutoodangust aastatel 2009-2011.

Probleemid, probleemid …

IRLi peasekretär Margus Tsahkna jahutas aga pressi optimismi, öeldes, et mingit lõplikku koalitsiooni veel loodud pole ja et esmalt oleks vaja saavutada poliitiline selgus ning eelarve kärbe kohe ära teha.

Esitatud koalitsioonileppes on ette nähtud käibemaksu, töötuskindlustusmaksu ning gaasi- ja elektriaktsiisi tõstmine ja riigivarade müük.

Käibemaksu plaanitakse tõsta seniselt 18%-lt 20%-le.

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul oleks mõistlik suurendada nii töötuskindlustusemaksu määrasid 4,5%-le kui ka vähendada töötukassa poolt makstavaid hüvitisi.

Riigivara müügist ja dividendidest loodetakse saada 2,4 miljardit krooni.

Uue võimaliku rahandusministri Aivar Sõerdi (RL) hinnangul on riigi eelarve seis praegu äärmiselt murettekitav, reservid kahanevad kiirusega 1-2 miljardit krooni kuus. Tema sõnul ähvardab 2010. a. riigieelarvet 15 miljardi kroonine puudujääk ning selleks, et mahtuda euro eelarvekriteeriumi raamidesse, tuleks riigi kulutusi kärpida praeguselt tasemelt veel vähemalt 10 miljardi krooni võrra.

RLi juhatus arutas neljapäeval 2009. a. lisaeelarve ja 2010. a. riigieelarve koalitsiooniläbirääkimiste seniseid tulemusi ning jättis esitatud plaani heakskiiduta. Erakonna juhatuse hinnangul tuleb kriitiliselt kaaluda, kuivõrd koalitsioonikõnelustel pakutud täiendavad tulud reaalselt laekuvad, sest esitatud plaan ei anna nende hinnangul kindlust stabiilse riigieelarveni jõudmiseks.

Nagu varem mainitud, sai senisele koalitsioonile saatuslikuks ka see, et ei suudetud kokku leppida töölepinguseaduse ja töötute uute hüvitiste osas. Justiitsminister Rein Lang kinnitas neljapäeval, et töölepingu seaduse ja töötukassat puudutava regulatsiooni osas pole kolmel erakonnal erimeelsusi.

Hea uudis on rahvale see, et peaminister Andrus Ansip välistas nii pensionide, vanemahüvitise kui tulumaksu kärpimise.

Meedia hinnangul on koalitsiooniläbirääkimistega jõutud nüüd nii kaugele, et juba järgmisel nädalal võiks Eestil olla uus valitsus.

Kriisi mõju erakondade toetusele

On huvitav, et käesolev kriis on kõige rohkem suurendanud valijate toetust IRLile. Äsjase EMORi arvamusuuringu andmetel on endiselt kõige populaarsem aga endiselt Keskerakond, kelle poolt hääletaks riigikogu valimistel 30% valijaist. Võrreldes aprilliga on Keskerakonna toetus siiski langenud 3% võrra. RE toetus oli mais 25% (aprillis 24%). Samas on IRL suurendanud oma toetust ühe kuuga 14%-lt 17%-le. Sotsiaaldemokraate toetab 15% valijaist (aprillis 14%), Rohelisi 6% (aprillis 9%) ning RLi vaid 2% (aprillis 3%). Arvatakse, et võimukoalitsioonis võib toetus Rahvaliidule siiski tõusma hakata.
•••
Neljapäeva pärastlõunal kogunesid delegatsioonid uuesti, et arutada ministriportfellide ja vastutuse jaotuse küsimusi. Kava kohaselt võtavad erakondade volikogud delegatsioonide kokkulepitud eelarvepoliitika, koalitsioonileppe teksti ja kohtade jaotuse osas lõplikud seisukohad eelolevaks nädalavahetuseks.

Pressiteate kohaselt pidi peaminister Andrus Ansip esinema neljapäeva hilisõhtul televisioonis 5-minutilise tähtsa pöördumisega Eesti rahva poole, kus ta muu hulgas selgitas valitsusremondi tagamaid ning riigijuhtide ees seisvaid valikuid.

Teadaolevalt ei kavatsenud peaminister teatada ametist tagasiastumisest.

Et aga peaministri esinemise ajal oli meie leht juba trükikojas, siis sellest juba järgmises Eesti Elus.
(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EP)

Märkmed: