Uuest aastast hakatakse Eestis elavatele välismaalastele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, isikutunnistuse asemel välja andma elamisloakaarti.

Kaardile hakatakse kandma ka sõrmejälgi, mis tähendab, et taotleja peab isiklikult teenindusbüroosse kohale tulema.

Elamisloakaart puudutab kõiki neid, kes soovivad taotleda Eesti elamisluba või kes juba elamisloaga Eestis elavad. Juulikuu seisuga oli taolisi inimesi üle 260 000. Kui nemad tahavad elamisluba pikendada või soovivad korduvat dokumenti, siis 1. jaanuarist alates väljastab politsei- ja piirivalveamet neile elamisloakaardi.

Välismaalase väljastatav elamisloakaart kehtib kuni viis aastat, kusjuures selle kehtivusaeg ei saa olla pikem kui inimesele antud elamisluba.

Eestis väljaantava elamisloakaardiga on samaväärselt isikutunnistusega võimalik kasutada e-teenuseid, tuvastada isikut elektroonilises keskkonnas ja anda digitaalallkirja.

Elamisloa taotlemine võtab aega kuni kaks kuud, dokumendi väljastamise tähtaeg on üks kuu. Samuti on võimalik elamisloakaarti kiirkorras taotleda.

Elamisloakaardi väljastamine hakkab tõenäoliselt maksma 480 krooni (30,67 eurot) ja viie tööpäeva jooksul vaadatakse elamisloakaardi taotlus läbi umbes 1000 krooni (63,91 euro) eest.

Teise muudatusena uuendatakse turvalisuse ja võltsimiskindluse tagamiseks alates 1. jaanuarist ID-kaardi kujundust ja turvaelemente. Isikutunnistuse funktsionaalsust ei muudeta, seega ei too uuendused tavakasutaja jaoks e-teenuste kasutamisel olulisi muutusi. Isikutunnistuse taotlejatelt sõrmejälgi ei võeta.

Katrin Jüriso

Märkmed: