Eesti: Välismaal töötanud jõuavad aina enam töötuna koju tagasi EPLO
Kuumad uudised 17 Mar 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Autor: Agnes Ojala
13. märtsi seisuga oli tööturuametis töötuna arvel 415 inimest, kelle eelnev tegevus oli olnud töötamine välismaal. 2008. aasta jooksul oli selliseid inimesi kokku 495.

„Peamiselt on need Soome läinud ehitajad. Näiteks Iirimaal on nii tugev toetuste süsteem, et sealt tagasipöördujaid olulisel määral ei ole,” rääkis tööturuameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi.
Tema sõnul algas kojutulek juba enne majanduslangust, sest suurenenud palgad tõid paljud mujale tööle asunud koju pere juurde tagasi. Töö kaotamise tõttu tagasitulek sai alguse läinud sügisel.

Tagasivool algas sügisel

„Kuna praegune majanduskriis on globaalne, siis ei saa migratsiooni vaadelda kui leevendust kitsaskohtadele. Ehitusturg on rahunenud kõikjal Euroopas ning naasnutel ei ole ka Eestis palju võimalusi töö leidmiseks,” kahtles Labi kiirete lahenduste võimalikkuses. Neist sektoritest, mida kriis oluliselt mõjutanud ei ole, tagasi tulijaid napib. Euroopat on palju aastaid vaevanud tööjõupuudus tervishoiu, transpordi, metalli ja infotehnoloogia valdkonnas.
Töötukassa analüüsi osakonna juhataja Kadri Lühiste märkis samuti, et välismaal töötanute töötuna naasmine on kasvanud alates septembrist. Kui möödunud aasta alguses pöördus töötukassa poole kuus pisut üle 20 inimese, kes taotlesid välismaal töötatud aja arvessevõtmist Eesti hüvitise maksmisel, siis tänavu jaanuaris-veebruaris on neid olnud kuus ligi 140.


„Ometi on välismaal töötanud hüvitisesaajate arv kasvanud vähem kui hüvitisesaajate koguarv,” märkis Lühiste. Välismaal töötanute ja nüüd hüvitist saavate töötute arv on aastaga kasvanud neli korda, kokku on hüvitist määratud aga 4,7 korda rohkem.
„Kui väga väikese tööpuuduse ajal oli äärmiselt oluline, et parimate teadmiste ja oskustega töötajad tegutseksid Eestis, siis selles ei ole ka praegu midagi muutunud,” kommenteeris olukorda sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats.
Tema sõnul on praegu raske siin tööd leida, mistõttu kutsub Käärats välismaal töötanud inimesi üles suuremale aktiivsusele. „Miks mitte suunata ettevõtlikkus oma ettevõttesse, selleks saab tööturuametist ka toetust taotleda,” tõi ta näiteks.

Soomest ehituselt tagasitulnute laviini põhjanaabrite ehitusfirma SRV aga ei näe. „Jah, kindlasti on tööde maht vähenenud ja see on mõjutanud ka eestlastest alltöövõtjaid, aga massilist lahkumist ei ole,” ütles SRV kommunikatsioonijuht Jussi Ollila.
Ollila hinnangul ei saa väita, et majandusraskuste ajal loobutakse pigem võõrtööjõust kui omadest. Ta märkis, et SRV-ga koostööd teinud eestlased on head töötajad ja koostöö nendega on kasulik ka finantskaalutlustel.


Hüvitist makstakse töö tegemise riigis

Euroopa Liidu liikmesriikides ja Norras, Islandil, Liechtensteinis, Šveitsis töötavatel inimestel on kohustus tasuda töötuskindlustusmakseid töökoha riigis ja töötuks jäämise korral on neil õigus töötuskindlustushüvitisele nii nagu selle riigi kodanikelgi.


Üldjuhul on töötuks jäädes õigus töötushüvitisele riigis, kus viimati töötati, sest isik on seal kindlustatud ja tasus kindlustusmakseid seal.
Hüvitise määramisel võetakse arvesse isiku selles riigis täitunud kindlustusperioodid ja neile on võimalik liita varem mõnes teises riigis (nt Eestis) täitunud kindlustusperioodid.


Eesti kindlustusperioodi kohta väljastab tõendi töötukassa. Eestisse tulles tuleb aga välisriigis töötatud aja kohta taotleda tõend välisriigi töötuskindlustusasutuselt.
End Eestis töötuks registreerides on lisaks vaja välisriigi tööandjalt saadud dokumenti viimase töölepingu lõppemise põhjuse ja aja kohta ning palgaandmeid viimase 12 töötatud kuu kohta.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus