Tänavu sügisel tähistati Eestis väga suurejooneliselt Tartu Ülikooli 375. juubelit. Academia Gustaviana, praeguse ülikooli esiema sünniaastaks on 1632. Emakeelne Tartu Ülikool, mis sai teoks vaid tänu aasta varem loodud Eesti Vabariigile, on aga suhteliselt nooruke — 1. detsembril täitus tema sünnist 88 aastat. Seda sünnipäeva tähistati pühapäeval, 2. dets. pärastlõunal Tartu College’is piduliku aktusega. Vaatamata ilmateates ennustatud halbadele teeoludele tuli kokku omajagu rahvast. Tartu College’i nõukogu esimees dr. Vello Soots oli ürituse korraldaja ja teadustaja. Prof. Jüri Kivimäe, Toronto Ülikooli Elmar Tampõllu nimelise eestiainelise õppetooli professor avas aktuse. Oma sõnavõtus mõtiskles ta Tartu Ülikooli mitme näo ja teo üle, hinnates kõrgelt emakeelse ülikooli asutamise hulljulget sammu, mis oli tema arvates sama hulljulge kui Eesti Vabariigi väljakuulutamine.
Kõneleja leidis huvitavaid mõtteid Juhan Luiga vanadest kirjatöödest. Juhan Luiga (1873—1927), arst, publitsist ja kultuuritegelane, lõpetas Tartu Ülikooli 1904.a. arstiteaduse doktori kraadiga. Ta on avaldanud hulgaliselt kirjatöid oma ajastu kohta. 1919.a. võrdles Luiga erinevaid Tartu ülikoole järgmiselt. Keiserlik (Parrot’i) Tartu Ülikool, avatud 1802.a., oli balti-saksa vaimu sissetooja. Venestusaegse, (Budilovitshi) ülikooli pearõhk langes vene propaganda levitamisele ja hoolis vähe teaduslikust arengust. Eesti Vabariigi (Peeter Põllu) Tartu Ülikool, mis sündis väga rasketes ajaloolistes oludes, seisis silmitsi suurte elupraktiliste probleemidega, mis mõjutasid õppeprogrammide valikut.
Luiga nägi uue rahvusliku ülikooli esmase kohustusena arendada akadeemilist uurimist, et avastada tõde. Ta uskus teadusliku uurimise tähtsusse üliõpilasnoorsoo hulgas, kuna see võimaldab töötada sotsiaalselt õiglases mõttes Eesti rahva ja kultuuri heaks. Luiga arvas, et „teaduslik meelsus vabastab eelarvamistest“ , et „haridus on puhastamine.... ekslikest ideedest lahtisaamine“.
Prof. Kivimäe ettekanne ülikooli minevikust lõppes mõttega, et ka tänapäeval, „kui
alma mater Tartus on valla moodsa aja tõmbetuultele“, võiks taas tutvuda nende mõtetega, mis ülikooli asutamisel kirja pandi.
Järgnes ettekanne Tartu Ülikooli tänapäevast ja tulevikust. Aktuse peakõnelejaks oli praegu Torontos õppiv magistriüliõpilane Merli Tamtik Eestist. Ta teeb OISE’s (Ontario Institute of Studies in Education) magistrikraadi rahvusvahelise ja võrdleva kõrghariduse alal. Merli on lõpetanud Tartu Ülikooli ning töötanud viimased viis aastat ülikooli välisüliõpilastalituses. Ta kõneles teemal „Tartu Ülikool — rahvuslik ja rahvusvaheline“.
Merli tervitas ning tänas Toronto eesti kogukonda, kes on võimaldanud eesti üliõpilastel siin oma haridusteed jätkata. Käesoleval õppeaastal on vahetusprogrammi raames Toronto Ülikoolis magistritasemel õppimas kaks vahetusüliõpilast Tartust.
Kõnelejalt kuulsime, et ta on väga tänulik oma
alma materile, mis on võimaldanud tal saada kvaliteetse kõrghariduse, mis lubab jätkata edasiõppimist ükskõik millises maailma ülikoolis. Oma elu viimased 15 aastat on ta olnud seotud Tartu Ülikooliga. Viieaastane tööpraktika ülikooli välisüliõpilastalituses on andnud talle võimaluse olla otseseks tunnistajaks üliõpilaskonna üha suurenevale rahvusvahelisemaks muutumisele. Seda on näha nii õppekavades kui ka Taaralinna tänavapildis.
Ülikooli uue suuna mõjutajaks on Euroopa Liidu kõrghariduspoliitika. ELi liikmesriigid allkirjastasid 1999.a. Bologna Deklaratsiooni, mille kohaselt alustati ka Eestis kõrgharidusreformidega. TÜ-s on nüüd bakalaureuseõpe kolme- ja magistriõpe kaheaastane.
ELi ülikoolide kõrgharidusmudelite ühtlustamine võimaldab noortel õppida või jätkata õpinguid teistes ELi ülikoolides. Enamus rahvusvahelisi tudengeid ongi ELi liikmesriikidest. Eesti keelt valdavaid noori välistudengite hulgas on vähe. Kõigil on aga võimalus oma eriala kõrvalt õppida eesti keelt ja selle vastu on suur huvi. Ülikooli üks arengusuundadest on võõrkeelsete magistriõppekavade loomine.
Tartu Ülikoolis loodi 2004.a. rahvusvaheliste suhete osakond ning selle juurde marketing üksus, mille ülesandeks on tutvustada TÜ programme teistes maades. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas vajab Eesti välistudengeid, et olla konkurentsivõimeline ja majanduslikult ellu jääda. Praegu on ülikoolis 9 ingliskeelset magistriõppekava. Välistudengeid 2007/2008 õppeaastal on 480, kuid kevadsemestril lisandub neid veelgi, küündides prognooside kohaselt 600 piirimaile. Esimesel poolaastal saabus tudengeid kõige rohkem Soomest — 176, Venemaalt 64, Saksamaalt 46, Kanadast 2 (ainult!). Eelistatumad on arsti-, filosoofia- ja sotsiaalteaduskonnad. Sageli on Tartusse õppima asumise põhjuseks siinsed odavamad õppemaksud, kuid kvaliteetne haridus.
Kuna kõrgharidus Eestis ja mujal maailmas on rahvusvahelistumas, siis ollakse Eestiski mures emakeele säilumise pärast. Kardetakse, et bakalaureuse tasemel võõrkeelsete õppekavade loomine võib kahandada eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkust. On välja töötatud Eesti Kõrgharidusstrateegia 2006—2015, mis ütleb, et tuleb tagada eesti keele säilimine esmase kõrgkoolides kasutatava õppe- ja teaduskeelena.
Tartu Ülikool annab igal aastal ülikooli aastapäeval välja TÜ Rahvusmõtte auhinda. Sellega tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Tänavu sai auhinna kunstnik Kaljo Põllu. Ülikooli juures tegutsevad arvukad isetegevusringid propageerivad eestikeelset ja eestimeelset kultuuri.
Merli lõpetas oma huvitava kõne mõttega, et kui möödunud sajandi algul oli eesti haritlaskonna loosungiks „olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“, siis praegu sobiks meie lipukirjaks pigem „olgem eurooplased, kuid säilitagem ka eestlus“.
Merli sisukas ettekanne oli enamusele kuulajatest uudne. Siinjuures mainiksin, et see ei olnud esimene kord, kui Merli esines Toronto eestlaskonna ees. Ta lõi kaasa käesoleva aasta oktoobris Betti Alveri loomingule pühendatud lugemisteatris „Elutuli“.
Muusikalises osas esines meie tuntud klaverivirtuoos Armas Maiste. Ta esitas kolm pala – kaks kunstniku enda improvisatsiooni ning Brahmsi Rhapsody #1, op.79. Maiste tehniline ja kunstiline kõrgtase ning meeliköitvad palad teenisid kuulajate tugeva aplausi.
Prof. Olev Träss tänas lõppsõnas esinejaid ning jagas oma muljeid Tartu Ülikooli 375. aastapäeva juubelipidustustest Tartus, millest ta osa võttis. Piduliku aktuse formaalne osa lõppes Eesti hümniga. Väärika haridustempli sünnipäeva tähistamine jätkus shampusega.
