Eesti Elu
Eesti Vabariigi Tartu Ülikool 90
Eestlased Kanadas 20 Nov 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Juubeliaktus Tartu College’is

Käesoleva aasta 1. detsembril möödub 90 aastat emakeelse Tartu Ülikooli asutamisest. Tartu Instituudi poolt korraldatud aktus Torontos, tähistamaks seda juubelit, toimus paar nädalat varem, 15. novembril. Üritusest võttis osa suur hulk Toronto eestlasi ning 5-liikmeline delegatsioon Tartu Ülikoolist eesotsas rektor Alar Karisega. Tartu delegatsiooni kohalviibimine andis Toronto aktusele erilise tähtsuse ja sära.

Aktuse avasõna ütles prof. Olev Träss, kes tutvustas Taaralinnast saabunud külalisi. Sirje Üprus – Tartu Ülikooli ja Toronto Ülikooli välissuhete kauaaegne juht, dr. Martin Hallik – ajaloolane ja TÜ raamatukogu direktor, prof. Andres Kasekamp – Eesti Välispoliitika Instituudi direktor ja Tartu Ülikooli Balti poliitika professor, Kalevi Kull – botaanik ja Semiootika Instituudi juhataja ning Tartu Ülikooli rektor prof. Alar Karis. Delegatsiooniga oli kaasas ka oma fotoreporter.

Pärast traditsioonilist Gaudeamust tutvustas prof. Jüri Kivimäe aktuse kõnelejat prof. Alar Karist, kes on rektori ametis olnud alates 2007. aastast. Enne seda, alates 2003.a. oli ta Eesti Maaülikooli rektor. Prof. Kivimäe poolt etteloetud rektori laialdaste hariduslike ja tööalaste saavutuste loetelu kujuneks siin liiga pikaks. Kuulsime, et prof. Karis on… „Eesti avalikus elus laialt tuntud kui ülikooliharidust puudutavate põhimõtteliste seisukohtade väljaütleja…“ See on tähtis.

Prof. Karisel, kes oli varem mitmel korral Torontos külas käinud, oli ilmselt hea meel võimaluse üle esmakordselt esineda Tartu College’is ning avaldada tänu ja tunnustust siinsele eestlaskonnale Tartu Ülikoolile osutatud mitmekülgse abi ja toetuse eest. Ta rõhutas oma ettekandes Toronto ja Tartu Ülikooli erilist sidet, mille vastastikuse koostöö raames toimub ka üliõpilaste vahetus. Praegu on selle programmi alusel kaks Tartu Ülikooli tudengit õppimas Toronto Ülikoolis.

Alljärgnevalt lühike kokkuvõte TÜ rektori prof. Alar Karise kõnest.

Vaadates minevikku, pidas kõneleja tähelepanuväärseks, et ülikool avati enne kui Vabadussõda oli läbi. Tollased riigijuhid pidasid tähtsaks võita nii lahinguväljal kui ka vaimuväljal. Ülikooli avamine oli otsustav samm omariikluse teel. Tartu Ülikool emakeelse kõrgkoolina pidi tagama eesti rahvuse säilimise.

1919.a. algul leiti, et ülikooli ülevõtmine ja selle avamine eestikeelsena osutus keeruliseks, sest eesti rahvusest teadlaskond polnud kuigi suur. Eesti päritolu teadlasi otsiti kogu maailmast. 1920. aastate algul otsustati kutsuda Tartu Ülikooli mitmeid võõramaalastest õppejõude. Nii oli meie rahvusülikool algaastaist alates rahvusvaheline.

Eesti taasvabanemisega 1991.a. sai Tartu Ülikool jälle rahvusülikooliks. Ka siis puudusid paljudel teadusaladel eestlastest teadlased. Rahvusvaheliste sidemete loomine teaduse alal muutus eluküsimuseks.

Eestlased Kanadast, USAst ja Rootsist on andnud suure panuse rahvusülikooli arengusse. Prof. Rein Taagepera lõi TÜs sotsiaalteaduskonna, mida varem polnud. Selles teaduskonnas on töötanud professorid Andres Kasekamp, Toivo Miljan, Vello-Andres Pettai jt. Filosoofiateaduskonnas on praegu eesti kirjanduse professoriks Tiina Kirss Torontost. Hindamatu panuse Eesti teadlaste ja TÜ arengusse on andnud prof. Endel Tulving ja prof. Olev Träss ning dr. Ago Peters, kes on siin tegutseva Tartu Ülikooli Fondi president.

Kiiresti muutuvas maailmas on kujunenud käibetõeks globaliseerumine, eesti keeles üleilmastumine. Et ülikool ajaga kaasas käiks, peab ta olema avatud ja konkurentsivõimeline.

Ajude äravool on kujunemas Eestile tõsiseks probleemiks. Kõik välismaal õppinud ja teaduskraadi omandanud noored ei tule kahjuks kodumaale tagasi.

Ülikool soovib suurendada Tartus õpetavate välisteadlaste hulka ning meelitada ülikooli juurde välismaal elavaid noorema põlvkonna teadlasi ja õppejõude. Kaalutakse võimalusi hakata välja kuulutama nimelisi professuure, nii nagu on praegu nimelised stipendiumid üliõpilastele.

Tähtis on kvaliteet ja kuna kõike ei jõua, siis teha valikuid, millele keskenduda, et olla konkurentsivõimeline ning teha tippteadust. Tartu Ülikooliga on praegu seotud kuus rahvusvahelist tippkeskust, mis on sündinud koostöös teiste ülikoolidega.

Rahvusülikool nagu rahvusoopergi peab olema kättesaadav paljudele ning olema osa maailmast. Väikeriigi ülikooli jaoks on eriti oluline partnerlus maailma teadusvõrgustikes.

Et olla võrdväärne partner, on vaja kaasaegseid laboreid ja õppehooneid. Äsja avati Tartus üks Euroopa moodsaim keemiahoone. Tartu ülikoolil on ka muuseumid, botaanikaaed ning raamatukogu – kõik Eesti riigile vajalikud asutused. Raamatukogu, mis teenindab 50 tuhat lugejat, vajab hädasti remonti, et muuta see kaasaegseks ja energiasäästlikuks ning viia samale tasemele maailma ülikoolidega.

Ülikooli jätkusuutlikkuse tagajaiks on inimesed. Tuleb tagada selline vaimne õhkkond, mis loob maailma mainega haritlasi ning toetada kõige andekamaid noori juba gümnaasiumist alates, et nad leiaks tee Tartu Ülikooli.

Rektor tänas kaasmaalasi, kes pole unustanud Eestit, Tartut ega Tartu Ülikooli.

Järgnes tunnustuste jagamine. Tartu Ülikooli uutele auliikmetele Nadia Walter Tschishewskyle ja Erich Rannule andis rektor üle tunnustuskirjad ja kingitused tänutäheks ülikoolile osutatud rahaliste toetuste eest. Auliikme nime pälvis samuti Ago Peters, kes saab tunnustuskirja kätte Tartus toimuval juubeliaktusel 1. detsembril.

Muusikalises osas esines Tartu College’i Akadeemiline segakoor „Ööbik“. Koor esitas kaks laulu – „Väike maa“, mida juhatas Asta Ballstadt ning „Üksteist peab hoidma“, Rosemarie Lindau juhatusel. Suurepärane esinemine rikastas pidulikku aktust ning pälvis tugeva aplausi.

Lõppsõna ütles prof. Toivo Miljan, rõhutades ülikooli tähtsust kultuurikoldena ning tänades aktusel esinejaid.

Pärast Eesti hümni laulmist siirduti fuajeesse, kus toimus tänuplaadi avamine, mille kuldsele taustale on graveeritud sõnad „Tartu Ülikool tänab lahke toetuse eest“. Selle all ingliskeelne tekst ja 17 toetaja nimi alfabeetilises järjekorras ning aastaarv 2009. Plaat paigutatakse Tartu College’i seinale.

Jätkus Tartu Instituudi korraldatud vastuvõtt shampuse ja suupistetega kõigile aktusekülalistele. Hiljem toimus samas Tartu Ülikooli poolt finantseeritud pidulik õhtusöök kutsutud külalistele.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus