Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ei ole esimene kõrge külaline sealtpoolt Läänemerd, kes on astunud üle Kanada eestlaste puhke- ja põetuskodu Ehatare ukseläve. Seda tegi ka tema eelkäija Lennart Meri kaheksa aastat tagasi Vahtralehemaal viibides. Presidendi küllatulek on Ehatares alati suursündmus. See näitab tänase Eesti juhtkonna poolset hinnangut meie vanema põlvkonna ja rahva minevikule.
Ehatare püsib, kuid elanikkond muutub. Seal vanaduspäevi veetvad praegused eakad mehed ja naised on sõjaeelse Eesti viimased lapsed. Sündinud Eesti Vabadussõja ajal, selle eel- või järelaastail, on nad saanud põhihariduse iseseisvas riigis. Nad räägivad head eesti keelt ning on tutvustanud ja kaitsnud oma rahvust välismaal. II maailmasõja keerises põgenikuna lahkudes kodumaalt jõuti üle Euroopa Ameerika mandrile, kus ehitati oma kodud ja eesti ühiskond, mida kannavad nüüd edasi järeltulevad põlvkonnad.
President Ilves saabus koos saatjaskonnaga Ehatarre 27. mai pärastlõunal. 132-liikmeline puhke- ja põetuskodu elanikkond koos teenistujatega oli kogunenud suurde söögisaali kõrge külalise vastuvõtuks. Kohal viibisid ka Ehatare omaniku, Eesti Abistamiskomitee Kanadas juhatusliikmed eesotsas esimehe dr. Mart Leesmendiga, kes ütles tervitussõnad. Jätkas Ehatare administraator. Laulis puhkekodu naiskoor tegevusdirektor Rosemarie Lindau juhatusel. Elanike nimel tervitas presidenti Ervin Aleve, lillekimbu ulatas külalisele rahvarõivais Oldi Põder. Vahetati kinke. President tõi kaasa oma nägusalt raamitud fotoportree, maiustusi ja CD-sid eesti muusikaga.Vastutasuks andis meie vabatahtlik abiline Linda Püssa enda pildistatud, raamitud foto Ehatarest. Veel anti presidendile üle Ehatare elaniku Herman Pallase hiljuti ilmunud mälestusteos „Pagulane“.
Eriti südantsoojendavaks kujunes presidendi liikumine, tervisejoogi klaasiga käes, vanurite keskel, kelle hulgas oli ka endine kauaaegne Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas Ilmar Heinsoo.Vahetati tervitussõnu ja küsiti autogramme.
Ringkäigul suures hoones, mille moodne põetuskodu valmis alles kümmekond aastat tagasi, huvitus president Ehatare ehitamise ja majandamise üksikasjadest, samuti ka Kanada eesti kogukonna valmidusest hoolitseda oma vananevate rahvuskaaslaste eest. Mitte kõigil eestlaste asukohamaadel pole see nii hästi korraldatud. Eesti vanurite hooldamine on seal sageli jäetud kohalike omavalitsuste hooleks.
