Eesti Vabariigi Peaminister Andrus Ansip
Eestlased Eestis 23 Feb 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2014/02/41534_001_t.jpg
Kallis eesti rahvas, kaasmaalased, head tartlased, õnnitlen teid kõiki meie armsa riigi saabuva 96. sünnipäeva puhul.

Austatud Tartu aukodanikud ja Tartu tähe vastsed kavalerid – õnnitlen teid kodulinna kõrge tunnustuse puhul!

Nagu on saanud tavaks, esineb Eesti Vabariigi peaminister riigi sünnipäeva eelõhtul Tartus. Kasutan seda austavat võimalust üheksandat korda. Ühtlasi viimast korda.

Siinsamas Vanemuise kontserdisaalis teatasin kaks aastat tagasi, et see valitsus jääb viimaseks, mida juhin. Öeldu tähendas, et uut valimiskampaaniat mina peaministrikandidaadina enam ei alusta. Nii ongi.

Küllap leidus umbusklikke, kelle meelest poliitikud ainult annavad ja võtavad oma lubadusi. Mina olen püüdnud oma lubadusi alati täita. Ning täna ongi käes see hetk, mil võin teile kinnitada, et vastlapäeval esitan Vabariigi Presidendile lahkumispalve.

See, kaks aastat tagasi langetatud otsus oli kantud mu enda veendumusest, et igaks asjaks siin elus on mõistlik aeg, et igal asjal on algus ja lõpp. Ning iga lõpp võib olla millegi uue algus. See otsus ei sündinud kellegi survel. Nii palju kui on survestajaid, nii palju on ka toetajaid. See on poliitika reaalsus, võiks isegi öelda – rutiin.

Nõnda siis – joon alla.

On uhke, sõnulseletamatult soe tunne, et mulle on antud võimalus töötada valitsusjuhina nii palju aastaid – rohkem kui kolmandiku taasiseseisvunud Eesti riigi elueast.

Ma pean seda rahva usalduse märgiks, mille eest olen südamest tänulik. Pean seda erakonnakaaslaste toetuse, koalitsioonipartnerite koostöötahte ja ka opositsiooni respekti märgiks.

Tuleb nõustuda, et inimese tegude kõige õigem hindaja on aeg. Ja ka ajale tuleb anda aega. Aega nende lugude settimiseks ja selekteerimiseks, millest lõpuks moodustub aja lugu.

Eesti Vabariigi ajaloos võiks aastaid 2005–2014 nimetada tõsise pühendumise aastateks. Midagi ei tule siin ilmas kergelt. Pettumuste ja tagasilöökide eest ei ole kaitstud ei riigid ega majandused, ei ettevõtted ega perekonnad. Mitte keegi.

Aga just emotsiooniderohkel kriisiajal, kergekäeliste lubaduste ja küüniliste üleskutsete kiuste, leidis eesti rahvas endas jõudu jääda iseendaks – asjalikuks, alalhoidlikuks, terve mõistuse häält kuulavaks rahvaks.

Kui ma kiidan Eesti riigi korras rahandust – ja ma olen seda alati pidanud oluliseks –, siis kiidan sellega eesti rahvast.

Just rahva mõistvus ja arukus on loonud tulevastele põlvedele võimalused õnnelikuks eneseteostuseks. Me ei ole veeretanud tänaseid raskusi võlgadena oma laste kaela.

Austatud kuulajad!

Tulevikku vaatav vastutustundlikkus, mis minu meelest on ühendanud kõiki taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsusi, ei tähenda hoolimatust praeguse majandusseisu ja praeguse heaolu suhtes.

See, et Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidus kõige madalam, puudutab igat Eestimaa inimest. Vaid üks võrdlus: euroala riigid keskmiselt maksid 2012. aastal laenuintresse 900 eurot elaniku kohta ehk 40 korda rohkem, kui Eesti maksis!

Märkigem, et riigi korras rahandus võimaldab odavamat krediidiressurssi ka erasektorile. See aga annab Eesti ettevõtetele selge konkurentsieelise.

Isegi need pahatahtlikud oponendid, kes peavad Eesti riigi korraldust ebaõnnestunuks ja tema valitsust nurjunuks, ei saa üle ega ümber faktidest.

Eesti on jätkuvalt atraktiivne välisinvestoritele. Rahvusvahelise Valuutafondi klassifikatsiooni järgi kuuluvad postsotsialistlikest riikidest ainult Sloveenia, Tšehhi, Slovakkia ja Eesti arenenud majandusega riikide hulka.

2013. aasta Inimarengu Aruande järgi edestavad Eestit postsotsialistlike riikide seas inimarengu indeksi väärtuselt ainult Sloveenia ja Tšehhi.

Mis aga kõige tähtsam, viimase 9 aasta jooksul on inimeste oodatav eluiga Eestis pikenenud ligi nelja aasta võrra - rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. Oma tervise eest hoolimine tähendab ka hoolimist oma lähedastest ja hoolimist Eestist.

Aga kindlasti tähendab tervem rahvas ka tunnustust Eesti arstidele, kes on suutnud anda meie inimestele maailma parimat ravi. Eesti tervishoiusüsteem on Euroopas parima hinna ja kvaliteedi suhtega.

Me elame kauem, me elame paremini ja me ka tunneme endid paremini. Viimase eurobaromeetri uuringu järgi on kolmveerand Eesti inimestest oma eluga rahul. Mis ei tähenda, et valitsus tohiks mööda vaadata raskustesse sattunud inimestest või et Eestist lahkumine poleks üldse probleem.

Ometi tasub meelde tuletada, et Eestisse tagasi pöördujate arv kasvab ning et ka Eesti elanike arv, millele ennustati enne 2011. aasta rahvaloendust katastroofilist langust, on täpsustatud andmetel ikkagi üle 1,3 miljoni inimese.

Siinkohal tänud meie tublidele emadele ja isadele, kes on otsustanud saada rohkem kui kaks last.

Aga tänust üksi ei piisa. Eelkõige paljulapseliste perede sihipärasem toetamine on eesmärgiks lastetoetuse reformile, millega oleme alustanud.

Head inimesed!

Eesti on oma valiku aastaid tagasi langetanud: olla lahutamatuks osaks Euroopast ja demokraatlikust maailmast.

Loomulikult on selle eesmärgi saavutamine olnud Eesti valitsuse sihiks ka viimase üheksa aasta jooksul. Eesti on liitunud eurotsooniga, OECD-ga, Schengeni viisaruumiga.

Oleme olnud usaldusväärne, stabiilne ja professionaalne partner NATO-liitlastele. Me suudame pakkuda tuge oma sõpradele ja liitlastele ning aidata abivajajaid, vähendades sellega riske ja ebastabiilsust maailmas.

Me ei kauple julgeolekuga. Oleme pidanud kinni lubadusest kulutada sisemajanduse kogutoodangust kaks protsenti riigikaitsele. Mitte kunagi varem ajaloos ei ole Eesti julgeolek olnud kaitstud nii hästi kui täna.

Ent julgeolek ei ole pelgalt sõjaline kategooria.

Tänu investeeringutele energeetikasektoris, eriti tänu Estlinki kaabliühendustele Soomega, on ka meie energiajulgeolek tagatud paremini kui varem. Energiajulgeolekut tugevdab veelgi Eesti ja Soome vahele rajatav Balticonnectori gaasitoru.

Julgeolekut suurendab ka meie suutlikkus kohaneda tehnoloogiliselt täiesti uues maailmas. Pole kahtlust, et sammume selles vallas esirinnas. Ma ei pea siin silmas üksnes küberkaitse algatusi, mis on lähtunud Eestist.

Eestit iseloomustavad nii innovatiivsed ideed kui innovatiivsed rakendused. 2007. aastal juurutasime "üks kord küsimise" põhimõtte.

See tähendab, et kodanik on kohustatud esitama ühtesid ja samu andmeid vaid korra. Tänu hästitoimivale X-teele on andmete registritevaheline kasutamine märkamatult muutunud endastmõistetavaks. Meie e-maksuametit kasutab koguni 95 % kõigist tuludeklaratsiooni täitjaist. Kiiresti on omaks võetud igati turvalised e-valimised, mida esmakordselt rakendati 2005. aasta kohalikel valimistel.

Viimastel valimistel hääletas elektroonilisel teel juba veerand kõigist valijaist. Meil on hästi toimiv digiretsept ja netiapteek.

Möödunud aasta lõpus sõlmisime Soome peaministriga esimestena maailmas digitaalallkirjastatud valitsustevahelise lepingu, mis näeb ette digitaalvaldkonna ühist arendamist. Meie ei ole selles partnerluses väiksem vend.

Eestis on praeguseks antud ligi 150 miljonit digitaalallkirja, aastas lisandub umbes 40 miljonit allkirja. Võrdluseks: Leedus on üldse antud 10 ja Lätis 3 miljonit allkirja.

Isegi innovatsiooni poolest tuntud Põhjamaades ei ole digiallkiri veel omaks võetud. Eesti inimesed, kes töötavad ametites ja ettevõtetes või kes ka eraisikutena puutuvad sageli kokku dokumentidega, teavad, millise tohutu aja- ja paberisäästu annab digiallkiri.

Väike riik peabki olema tõhus ja uuenduslik. Selleks on Eesti valitsus kasvatanud Euroopa riikidest kõige kiiremini teadus- ja arendustegevuste rahastamist. Meenutagem, et eelmisel aastal sai Eestist kosmoseriik. Meenutagem ka, et PISA ülemaailmse testi järgi on meie noored maailma nutikaimate seas.

Õpilaste teadmiste hea tase kinnitab ühtsuskooli mudeli õigsust. Võrreldes teiste riikidega on erinevused Eesti koolide tasemes imepisikesed, iga küla või äärelinna kooli õpilase ees on kõik teed lahti.

Eesti pered on haridust alati oluliseks pidanud. Seda on teinud ka riik. Eesti suunab haridusse sisemajanduse kogutoodangust rohkem ressursse kui enamik Euroopa Liidu liikmesmaid. Selleks, et rohkem hinnata õpetajat, kelle pühendumuse najal ju püsib kogu hariduselu, oleme algatanud koolivõrgu reformi.

Head Eesti inimesed!

Mis ootab meid ees lähemal ajal?

Maikuus peavad valijad langetama otsuse, keda saata Euroopa Parlamenti. Arvan, et üha enam eestlasi on mõistnud, et europarlamendi valimine ei ole teisejärguline sündmus.

Ehkki Eesti saadikuid on Euroopa Parlamendis ainult kuus, on meie päralt kõik võimalused mõjutada Euroopas toimuvaid protsesse. Tugev ja toimiv Euroopa on Eesti tuleviku tagatis.

Mida tähendab tugev Euroopa? Võtame näiteks eelarve, nö euroraha.

Tugeva Euroopa eelarve ei tähenda üksnes suurt rahahulka, mille pärast väiklaselt kiskuda. Ei tähenda hoiakut, mille järgi igaüks tahab rehepaplikult aina rohkem tagasi saada ja aina vähem sisse panna. Ei tähenda ka hiiglaslikke põllumajandustoetusi.

Tugeva Euroopa eelarve aluseks peab olema jätkusuutlikkusele suunatud poliitika. Mõistlikul poliitikal põhinev eelarve peaks senisest enam väärtustama teadust, siseturgu, ühtset välispoliitikat.

Ent tugev Euroopa vajab kodanike tugevat toetust. Just seepärast tuleb Euroopa Parlamendi valimisi võtta tõsiselt. Laual on ju sellised olulised teemad nagu näiteks USA vabakaubanduskokkulepe ja Vene viisavabadus.

Alanud on ka ettevalmistused 2015. aastal toimuvateks Riigikogu valimisteks. Tuleval aastal mandaadi saav Eesti Vabariigi valitsus on suure tõenäosusega see valitsus, keda ootavad meie riigi lähituleviku ühed suurimad väljakutsed. Nimelt on Eesti kanda 2018. aasta esimesel poolaastal Euroopa Liidu eesistuja vastutusrikas roll. Ning teiseks – 24. veebruaril 2018 saab Eesti omariiklus saja-aastaseks.

Nendele tähtsündmustele tuleb juba praegu mõelda, aga arusaadavalt jääb lõviosa töö- ja vastutuse koormast järgmistele valitsustele.

Austatud kuulajad!

Nagu juba kinnitasin, mina järgmist valitsust ei moodusta.

Ma tänan kõiki oma valitsuste liikmeid, kes on pühendunult teinud oma tööd.

Praegune valitsus on keerulistel aegadel üles näidanud teotahet, otsustusvõimet ja üksmeelt.

Pole kahtlust, et seesama valitsus suudaks Eesti heaks veel paljugi ära teha. Ometi pean mõistlikuks anda peaministri amet üle juba praegu, sest ainult sel juhul on inimestel võimalus 2015. aastal valida senise poliitika jätkumise poolt või vastu.

Muidugi otsustab seda, kellele usaldada valitsuse moodustamine, Vabariigi President.

Reformierakonna esimehena kinnitan, et meil on kandidaate, kes saaksid valitsusjuhi ametis hästi hakkama. Ja me oleme jätkuvalt valmis valitsust moodustama, et edaspidigi hoida Eestit elamisväärse paigana, edendada liberaalset majanduskeskkonda, kaitsta vaba sõna ja vaba turgu, rahvuslikku meelsust ja üha tervemat Eestit. Kõike seda head, mille eest ka minu juhitud valitsused on seisnud.

Ja päris lõpetuseks.

Tänades kogu rahvast ühiselt neil aastail tehtu eest, tänan ka oma perekonda.

Tänan abikaasat, kes on pidanud leppima minu pideva kodunt eemalviibimisega. Aga ta on alati mõistnud, et kui ma midagi ette võtan, siis täie pühendumusega.

Ma tänan oma tütreid, eriti Liisat, kes on neiuks sirgunud suuresti isa juuresolekuta.

Õnneks on mobiiltelefonid leiutatud. Ja tihtipeale ühendus isegi ei katke.... Ma tänan oma lapselapsi - neist viiest väikesest inimesest on olnud palju tuge ja rõõmu.

Kallid kaaslinlased, hea Eesti rahvas - ma soovin teile kõigile ilusat saabuvat riigi aastapäeva!

Elagu Eesti!
 
    Trüki   E-post   FB     
17 Aug 2017 15:15
Ottawa - Black Ribbon Day 2017
17 Aug 2017 10:01
Trump: monumentide eemaldamine on rumalus (2)
17 Aug 2017 09:34
Stockholmi politsei keeldub 11 päeva kestnud afgaani noorte meeleavaldust laiali löömast (1)
17 Aug 2017 07:46
Niinistö: Kui Eesti ja Venemaa vahel algab sõda, puhkeb maailmasõda (1)
17 Aug 2017 07:42
David Vseviov 13. Metsaülikooli avaloengus: suurim nauding on võim, sest ühegi muu naudingu nimel pole külvatud nii palju hirmu (1)
17 Aug 2017 07:39
Eesti President Kaljulaid Metsaülikoolis: kui piisavalt hästi valmistume, siis see hoiab riskid ka tegelikult madalamana
16 Aug 2017 12:05
Toit, mida Briti kuningapere väljas süües tellida ei tohi PM
16 Aug 2017 11:57
Trad. Attack! Wednesday, August 16, 2017 8:30 PM
16 Aug 2017 09:45
Uus pusletükk? Franklini Arktika-ekspeditsiooni hukule leiti veel üks võimalik põhjus DELFI
16 Aug 2017 08:18
Galerii ja video: USA ründelennukid maandusid esmakordselt Kuressaare lennuväljal PM
15 Aug 2017 18:59
Eestlanna võitleb USAs raske haigusega
15 Aug 2017 10:52
Londoni börs nõudis sõna otseses mõttes ohvri
15 Aug 2017 05:02
"Eesti Hääl" juuli 2017 Inglismaa
13 Aug 2017 21:59
Asepresident Mike Pence’i topeltmäng Postimees (1)
13 Aug 2017 14:56
Põhja-Koreas vangis olnud Kanada pastor saabus koju PM (1)
13 Aug 2017 10:52
Läti rahandusminister tänas eestlasi alkoralliga Läti majanduse turgutamise eest
13 Aug 2017 10:20
Rakvere Ööjooksul krõbistasid sportlased snäkiks kassitoitu
13 Aug 2017 10:05
Ivo Muru: Peatage see riik, ma väljun! (3)
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus