Arvo Marits/Olev Rumm

22. veebruaril tähistati Vancouveri eesti luterikirikus Eesti Vabariigi 91. aastapäeva opimistlikult ja suure liigutusega. Kui 90. aastapäeva eesmärgiks oli meenutada eestlaste vabaduspüüdlusi, siis tänavu pöörati rohkem tähelepanu tulevikule.

Peale lippude sissetoomist ja Kanada hümni laulmist ütlesid ava- ja tervitussõnu Vancouveri Eesti Seltsi president Toomas Pajur ja Mae-Helena Mägila. Pastor Walter Johanson pidas palve.

Langenud sõdurite mälestuseks lauldi püsti seistes „Puhake, paremad pojad“.

Eesti aukonsul Vancouveris Harry Jaako andis edasi tervitused Eesti Vabariigi Presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt, Eesti Vabariigi Valitsuselt ja Briti Kolumbia peaministrilt Gordon Campbellilt. Hr. Jaako rääkis ka eelmise aasta pidustuste tähtsusest, mil ligi 1000 üritusega Eestis ja mujal maailmas märgiti EV 91. aastapäeva. Seda tähtpäeva pole mitte alati olnud võimalik Eestis pühitseda.

Vancouveri Eesti koorid – Leelo ja segakoor – esitasid mõlemad dirgent Terry Johansoni saatega kaks pala. Solistideks olid Katrin Lohuaru ja Walter Johanson.

Aktuse peakõnelejaks oli Eva Varangu, Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) aseesinaine Torontost. Ta rääkis Eestist, pagulasgeneratsioonide töödest ja saavutustest; sellest, kuidas nad moodustasid ühinguid ja organisatsioone üle Kanada, et kaitsta ja säilitada välismaal Eesti kultuuri okupatsiooniajal. Kõneleja rõhutas ESK abi eesti seltside potentsiaali ja elujõu säilitamisel ning tõi selle kohta kaks näidet Vancouveri osas.

Eesti Sihtkapital Kanadas on toetanud eesti keele õpet interneti teel, mida viib läbi E.E.L.K. Peetri Kogudus ning teiseks on toetatud Vancouveri Eesti Seltsi Mäeotsa maa-ala renoveerimist.

Vancouveri rahvatantsurühm Kilplased esitas kaks tantsu, millest “Kalamehe jutt” on ka kavas tänavusel tantsupeol Tallinnas. See koomiline ja hästi esitatud tants tekitas rahva seas suurt elevust.


Kolmas külaliskõneleja oli Eesti Olümpiakomitee esindaja Martti Raju, kes viibis parajasti siin ning kohtus Vancouveri Olümpiakomiteega ja 2010. a. taliolümpia organiseerijatega. Raju rõhutas, kuivõrd tähtis on Eesti sportlastele ja Eestile avaldada toetust. Ta mainis oma sõnavõtus, et sellised sportlased nagu näiteks värskelt kroonitud murdmaasuusatamise maailmameister Andrus Veerpalu või ka laulupidu on Eestile firmamärgiks terves maailmas ja toetades selliseid inimesi ning üritusi on Eestil võimalus süvendada arusaama maailmas sellest, kuidas üks väike rahvus on võimeline nii palju korda saatma.

Üritus lõppes Eesti hümniga ja lippude väljaviimisega. Kõik osavõtjad – nii nooremad kui vanemad tundsid lahkudes, et Eesti ajalugu oli auga tähistatud ja et meie riigi tuleviku eest hoolitsetakse hästi.

Märkmed: