Eesti - üks suurima tööpuudusega riike euroliidus DELFI
Kuumad uudised 20 May 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Villu Zirnask, arileht.ee

Kui veel hiljuti sai Eesti uhkustada Euroopa Liidu ühe väiksema tööpuudusega, siis vähem kui aastaga on Eestist koos Läti, Leedu ja Hispaaniaga saanud üks Euroopa Liidu tööpuudusliidreid.

Viimati oli olukord Eesti tööturul väga raske aastatuhandevahetusel, kui riigi keskmine töötuse määr oli ligi 15 protsenti. Nüüd kasvab töötus rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2010. aastal 15,6 protsendini ja jääb 2011. aastal umbes samale tasemele.

Riigieelarve kohta on halva mängu juures veidigi rõõmsama näo tegemiseks öeldud, et Eesti riik toimis ka 2004. ja 2005. aasta eelarvemahtude juures - järelikult on võimalik ka ees seisvate ränkade eelarvekärbete järel ellu jääda. Sama võiks öelda tööturu kohta: kui elasime üle eelmise majanduslanguse 15-protsendise töötuse, siis saame hakkama ka seekord.

Ent praeguse töötuselaine üleelamine kujuneb inimestele tõenäoliselt siiski suuremaks šokiks ja rängemaks katsumuseks. Eelmisse majanduskriisi sisenes Eesti umbes kümneprotsendise töötuse taseme juures, mis tähendab, et seekord on suhteline muutus palju suurem kui tollal. Pealegi oli tollal praegusest palju vähem end suurte laenudega sidunud inimesi ja rohkem neid, kes enese tarbeks väikest viisi põllumajandusega tegelesid.

Midagi rõõmustavat ei paku praegu ka vaade Euroopa, USA ja Austraalia tööturule. Kõikjal on viimase aasta jooksul töötuse määr suurenenud ja vakantsete töökohtade arv vähenenud - enamikus riikides küll palju vähem kui Eestis. Eestist võõrsile töölemineku lemmiksihtpunktid Suurbritannia, Iirimaa ja ka Soome kuuluvad sealjuures järsemalt kasvanud töötusega riikide hulka. Seikluslikumate tööotsijate sihtpunktis Austraalias valmistasid viimased töötuse näitajad küll positiivse üllatuse (prognoositud kasvu asemel töötus hoopis langes aprillis 0,3 protsendipunkti võrra 5,4 protsendini), kuid enamik majandusanalüütikuid tituleeris selle kiirelt statistiliseks anomaaliaks, mis ei kajasta tegelikke suundumusi.

Küllap hakkavad suurte riikide massiivsed majanduse stimuleerimise paketid millalgi ka tegelikku trendi pöörama, kuid kahjuks on tööpuudus tavaliselt üks viimaseid näitajaid, mis majanduse kriisist väljumisel paranema hakkab. Näiteks Briti statistikaameti viimases tööturuteates märgitakse, et pärast 1990. aastate alguse majanduslangust möödus kuus aastat, kuni töötuse määr langes tagasi kriisieelsele tasemele.

Piirkonniti ja tegevusalade kaupa võib tööturu olukord selles jutus ja kõrvalolevatel diagrammidel antud „helikopterivaatest" ka tublisti erineda - mõnes nišis on olukord veelgi halvem, mõnes nišis parem. Ja pange tähele - 20-protsendine töötuse määr tähendab peale selle, et 20 protsenti töösoovijatest on tööta, ka seda, et 80 protsendil töösoovijatest on töö olemas.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus