Eesti: Swedbank ei soostunud pimedat klienti teenindama E24
Kuumad uudised 19 Jun 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Swedbanki Viljandi kontori töötajad keeldusid muutmast pimeda kliendi Maarja Haameri tehingulimiiti, nõudes toiminguks saatja juuresolekut.

Esmaspäeval külastas kaasasündinud nägemispuudega ja kaheksa aastat tagasi nägemise lõplikult kaotanud 23-aastane Maarja Haamer Swedbanki kontorit, eesmärgiga võtta välja eurodes sularaha ning tõsta kaardimaksepiiranguid.

Eurod naine viimaks sai, kuid konto limiiti muutma pangatöötajad ei nõustunud. Haameri sõnul põhjendati keeldumist asjaoluga, et kliendil polnud kaasas kontrollivat isikut.

Haamer nimetas panga käitumist diskrimineerimiseks. Tema sõnul on Swedbank varasemate analoogsete juhtumite järel kinnitanud, et kui pime klient on allkirjaõiguslik ja täieliku teovõimega, peab ta saama kõiki tehinguid teha.

Tõrked kipuvad korduma

Eurodki sai Haamer enda sõnul kätte vaid seetõttu, et kõrval viibis kolmas isik. «Kusjuures ma ei teadnudki, et see isik kõrval on, et nad toovad kellegi juurde minu asju vaatama,» üllatas teda telleri isetegevus.

Samuti pidas Haamer Swedbanki «kaitset» mõttetuks. «Mul võib ju kolm-neli inimest ka kõrval olla ja ikka võib midagi juhtuda,» sõnas ta.

Haameri hinnangul jääb panga käitumisest mulje, nagu ei usaldataks oma töötajaid, justkui võiksid tellerid kliente petta.

Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimehe Ago Kivilo sõnul on sarnaseid probleeme Swedbankiga esinenud varemgi ja ühise laua taga on otsitud ka lahendusi, kuid ikka kipuvad nägemispuudega inimeste teenindamisel tõrked korduma.

«Saavutasime kokkuleppe: pime ei ole vaimupuudega, ta vastutab täielikult kõigi oma tegude eest, kuna talle on antud pass ja allkirjaõigus,» ütles ta.

Korduvate probleemide tõttu saadeti Kivilo sõnul viimane teemat puudutav päring Swedbanki 20. aprillil, sellele pole vastust aga siiani saadud.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul muutis pank pärast kohtumist pimedate liidu esindajatega teenindusprotsesse pimedatele mugavamaks, kuid suurema riskiastmega tehinguid, nagu deebetkaardi lepinguid, nägemispuudega klient endiselt ilma esindajata teha ei saa.

Panga põhjendused

Kitsendusi põhjendas Siilivask asjaoluga, et pangakaarti kasutada on lubatud ainult kliendil isiklikult, paraku pole tema sõnul praegu veel tagatud kõik tehnilised arendused, et pime isik seda iseseisvalt teha saaks.

Pangatöötaja käitumist konkreetses juhtumis õigustas Siilivask krediidiasutuste seaduse paragrahv 89 teise lõikega, mille kohaselt reguleeritakse krediidiasutuste suhted klientidega kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega.

Lepingu ainsa alternatiivina nägi ta notariaalse volikirjaga kinnitatud esindaja või notari enda juuresolekut.

Ometi ei tõlgendata seadust sel viisil järjekindlalt, sest Haameri sõnul pole tal varem pankades samasuguseid tehinguid tehes tõrkeid esinenud. Ka pimedate liidu esimehe Kivilo kinnitusel koheldakse teistes pankades nägemispuudega inimesi ülejäänud klientidega võrdselt.

«Teistest pankadest on meile isegi öeldud: mis te selle Swedbankiga jamate, tulge meile üle ja elame rahulikult,» sõnas Kivilo. «Aga kui pime inimene on harjunud ühte teed käima, on tal raske seda ümber harjutada.»
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus