Eesti Sõjamuuseum käivitas 2005. a sügisel uue projekti: Eesti sõdur võõras mundris. Projekt keskendub Eestist pärit meeste ja naiste tegevusele, kes sattusid pärast II maailmasõda lääneriikide (USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia) sõjaväe teenistusse ning nende mälestuste kogumisele. Uurimistöö tulemused on aluseks Eesti Sõjamuuseumi püsiekspositsiooni loomisel ning samuti vastavasisulise raamatu väljaandmisel.
Projekti avalöögiks oli rahvusvaheline teaduskonverents septembris 2005, sama aasta novembris avati Sõjamuuseumis näitus teemal „Eesti ja külm sõda”. 2006. aprillis ja mais viibis muuseumi teadur Kristjan Luts uurimis- ja arhiivitööl USA-s, et täiendada projekti arhiivmaterjalidega ning luua kontakte USA sõjaväes teeninud eestlastega. Oma huvi projekti vastu näitasid üles kindralmajor Tiiu Kera, kolonel Ülo Anson, kolonelleitnant Jüri Martinson ja major Henno Uus.
Käesolevaga palume Eesti Elu lugejate abi. Kas omate lääneriikide sõjavägedes teeninud eestlaste kontakte (e-mail, telefon, postiaadress)? Või olete ise võõrvägedes teeninud? Juhuslikult ehk teate, kes on kogunud/kogub infot eestlaste kohta lääneriikide kaitseväes? Meid huvitab igaühe mälestus – lähenemisviis igale juhtumile on personaalne, olenemata sellest, kas tegu on reamehe või kindraliga. Samuti oleme huvitatud esemetest, mis teenistusaastatega seondub, olgu selleks siis sõduri hambahari või eeskujuliku teenistuse tunnustamiseks antud medal.
Kõikide projektis oselejate nimed kantakse muuseumi sõprade raamatusse ning peetakse vääriliselt meeles projekti lõppedes ning uurimistulemuste avaldamisel. Ent mis veelgi tähtsam: osaledes aitate säilitada järeltulevate Eesti põlvkondade jaoks väärtuslikku ajalugu!
Projektis osalemiseks palume võtta kontakti:
Kristjan Luts
Teadur
Tel: +372 5661 9968 või +372 621 7410
Faks: +372 621 7411
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum
Mõisa tee 1, Viimsi 74001 Harjumaa, Eesti
www.laidoner.ee Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi ajaloost Eesti Sõjamuuseum Eesti Sõjamuuseum (Eesti vabastamise sõja muuseum) loodi ametlikult Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri päevakäsuga 19. jaanuarist 1919. Muuseumi eesmärgiks sai tõetruu sõjaajaloo kirjeldamine. Kõrvuti sõjaväelastega esitati üleskutse kohalikele võimudele, ajalehtede toimetajatele, fotograafidele ja üldse Eestimaa elanikele saata esemeid, fotosid jms aadressil Tallinn, Pagari tänav nr. 1. 1930. aastatel nimetati Eesti Vabadussõja Muuseum ümber Sõjamuuseumiks. 1940 ilmus ENSV Hariduse Rahvakomissari otsus, mis määras Sõjamuuseumi sulgemisele alates 1. jaanuarist 1941.
Kindral Laidoneri Muuseum Aprillis 1923 sai kindral Johan Laidoner Vabadussõja-aegsete teenete eest tasuks Viimsi mõisa südame. Kuni 1940. a. juunini jõudis ta siia rajada esindusliku talu-mõisa. Oktoobris 1992 lahkus mõisast vene sõjaväeosa ja sellest ajast peale algasid üldkorrastus- ja taastamistööd. 1993. a. loodi Viimsi vallavolikogu otsusega Viimsi Muuseumi juurde filiaalina Kindral Laidoneri Muuseum, mis avati pidulikult Johan Laidoneri 110. sünniaastapäeval 12. veebruaril 1994.
Peale kindral Laidoneriga seotud tähtpäevade on muuseumis konverentside ja näitustega tähistatud ka teiste kõrgemate Eesti sõjaväelaste sünniaastapäevi, lisaks sõjaajaloolise sisuga väljapanekutele on toimunud ka kunstinäitusi. Südamlikeks on kujunenud arvukad muuseumis peetud kokkutulekud: alates Laidoneri suguvõsast kuni väiksemate ja suuremate ekskursioonigruppideni välja.
Sõjamuuseumi taastamine 1. märtsil 2001 taastati Eesti riiklik sõjamuuseum ametliku nimetusega Laidoneri Muuseum. Vastavalt põhikirjale hõlmab muuseumi tegevusvaldkond Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamist, kogumist, säilitamist, uurimist ja üldsusele vahendamist, samuti sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning rahvusvaheliste sidemete arendamist teiste vastavate institutsioonidega.
