Autor: Holger Roonemaa EPLO

Ajaloolised filmid, helilindid ja fotod hävivad kiiremini, kui digiteerida jõutakse.

Riigikontroll kahtleb kultuuriministeeriumi võimes saada järgmise aastaga valmis kultuuripärandi digiteerimise süsteem, ministeerium omakorda nimetab auditit läbikukkunuks.

Auditi tulemusena jõudis riigikontroll peakontrolör Tarmo Olgo sõnul seisukohale, et osa väärtuslikest filmidest, fotodest, dokumentidest ja muust ajaloopärandist võib hävida enne, kui see saab digiteeritud. „Selline kartus on põhjendatud. Samas on hävimisohus pärand asutustes digiteerimisel prioriteediks,” rääkis Olgo.

Seejuures ilmneb riigikontrolli auditi tulemustest, et kultuuriministeeriumil puudub selge ülevaade, kui palju ja milline pärand on hävimisohus. „Ei ole tehtud ühtegi põhjalikku, kogu kultuuripärandit hõlmavat kaardistust, et teada saada, kui suur osa kultuuripärandist on halvas seisus või lausa hävimisohus,” ütles Olgo.

Kõige karjuvam on tema sõnul olukord Eesti filmiarhiivis, sest filmide digiteerimise ja restaureerimise tehnoloogia on kallis. „Asutusel on lihtsalt puudunud võimalused midagi oluliselt teha, aga see ei tähenda, et puuduks õige arusaam või soov,” lausus Olgo.

Digiteeritud on paar protsenti

Kõigi Eesti mäluasutuste peale kokku on seni suudetud digiteerida vaid paar protsenti säilitatavast materjalist. „Riigikontrolli audiitorite poolt mäluasutustes esitatud küsimusele, kui kaua kulub aega, et praeguste vahendite ja tööjõuga kõik vajalik digiteerida, pakuti vastuseks kahekümnest kuni kahesaja aastani,” rääkis Olgo.
reklaam

Teine oluline valupunkt on Olgo sõnul digiteerimisega tegelevate asutuste nõrk koostöö: „Siiani tegutseb igaüks omaette ja seetõttu üldist sünergiat tekkinud ei ole.” Nii näiteks on jänni jäädud ühtse digitaalhoidla ja materjalile ligipääsu andva portaali loomisega. Riigikontrolli teatel puudub seni isegi selge visioon, milline see portaal olema peaks. Lisaks tuuakse auditis esile veel muidki kultuuriministeeriumi ja teiste asutuste möödalaskmisi.

Kultuuriministeerium ei rutta aga riigikontrolli kriitikat omaks võtma. „See audit on ebaõnnestunud, sest seal väga jõuliselt esile toodud järeldused on tehtud ajal, mil veel pool digitaalse kultuuripärandi arengukavast ees oli,” lausus ministeeriumi asekantsler Anton Pärn. Tema sõnul pole mingit kahtlust, et järgmise aasta lõpuks jõutakse hoolimata riigikontrolli kartustest kõigega õigeks ajaks valmis. Ehkki ministeeriumil puudub hävimisohus materjalist ühene ülevaade, on asekantsleri sõnul muuseumides ja arhiivides see info enda materjali kohta olemas.

„Meie põhiülesanne on käivitada digihoidla, meil on selleks rahvusringhäälinguga leping olemas ja oleme ka esimesi materjale üle kandnud,” rääkis Pärn. Teiseks tähtsamaks eesmärgiks nimetas ta ajalooliste filmide digiteerimist. „Esimeses järjekorras on siin Eesti Rahva Muuseumi sadakond filmi, et neid saaks kasutada uue hoone ja ekspositsiooni avamisel.”

Pärna sõnul ei peagi järgmise aasta lõpuks kogu materjal digiteeritud olema, vaid eesmärk on saada selleks ajaks valmis toimiv süsteem, millega materjale digitaalseks teha ja säilitada.

Filmiarhiivi direktor Ivi Tomingas lausus, et riigikontrolli kriitika on suures osas küll õige, ent näiteks tema juhitaval arhiivil ei olegi võimalik hävimisohus materjali kohta täpset ülevaadet saada, sest linte tuleb kogu aeg üle kontrollida ja see töö käib pidevalt. Arhiivis arvel olevatest helisäilikutest on seni digiteeritud veidi alla kümnendiku, ligi poolest miljonist fotost umbes 32 000 ja 7000 filmist mõned üksikud.

Märkmed: