Eesti Riigikogu lihtsustas kodakondsuse andmist eakatele ja alaealistele Postimehest
Eestlased Eestis 21 Jan 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
21. jaanuar 2015

Riigikogu kiitis täna heaks kodakondsuse seaduse muudatused, millega lihtsustas kodakondsuse saamist alaealistele ja alla 15-aastastele lastele.

Seadusemuudatus lihtsustab üle 65-aastasele inimestele Eesti kodakondsuse saamist, võimaldab alaealisel omada lisaks Eesti kodakondsusele muu riigi kodakondsust ning saada määratlemata kodakondsusega vanemate alla 15-aastasel lapsel Eesti kodakondsus sünni hetkest.

http://www.postimees.ee/306390...

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse poolt hääletas 61 ja vastu 12 riigikogu liiget.

Kehtiva seaduse kohaselt saavad määratlemata kodakondsusega vanemad, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat, taotleda oma alla 15-aastasele lapsele Eesti kodakondsust, kui laps on Eestis sündinud.

Muudatus näeb ette, et sellised lapsed saavad kodakondsuse juba sünni hetkest ilma, et vanemad peaks seda taotlema. Seaduse jõustumise ajal Eestis püsivalt elavad alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikud, kelle määratlemata kodakondsusega vanemad on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat, saavad kodakondsuse seadusemuudatuste jõustumise hetkest. Vanemad saavad ka sellisest kodakondsuse andmisest loobuda ühe aasta jooksul.

Samuti lubab seadusemuudatus alaealistel omada lisaks Eesti kodakondsusele ka muu riigi kodakondsust. Kuid kõik, kes on omandanud või saanud alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peavad hiljemalt 21-aastaseks saamisel ühest kodakondsusest loobuma.

Lisaks vabastatakse üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad eesti keele eksami kirjalikust osast.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva saadiku Ken-Mart Vaheri sõnul muudab eelnõu põhimõtteliselt 20 aastat kehtinud ja ennast õigustanud kodakondsuspoliitika põhimõtteid.

«See, et määratlemata kodakondsusega vanemate Eestis sündinud lapsele antakse automaatselt ilma igasuguse tahteväljenduseta Eesti kodakondsus, tähendab kodakondsuse kui väärtusliku privileegi devalveerimist ja avab ukse järgmistele lahjendustele kodakondsuspoliitikas. Eesti kodakondsuspoliitika on siiani lähtunud niinimetatud verepõhisest kodakondsusprintsiibist, mida rakendab enamus riike. Nüüd aga hakatakse Eestis esmakordselt jagama kodakondsust kohaõiguse alusel,» rääkis Vaher.

Tema sõnul puudub selleks vajadus, kuna siiani on kodakondsuseta vanemate Eestis sündinud lapsed saanud Eesti kodakondsuse sisuliselt ilma tingimusteta: see eeldas vaid vastava taotluse esitamist lapsevanema poolt. Just tahteavaldus on Vaheri hinnangul määrava tähtsusega, et kehtestada lojaalsussuhe riigi ja kodaniku vahel.

Teise olulise muudatusena tõi Vaher välja topeltkodakondsuse osalise seadustamise. «Senine kodakondsuspoliitika on lähtunud selgest põhimõttest, et korraga saab inimesel olla üks kodakondsus – lojaalsussuhe ühe riigiga. Nüüd seadustatakse hiilivalt topeltkodakondsus ehk luuakse naturalisatsiooni korras Eesti ja mõne muu riigi kodakondsuse omandanud alaealistele eelisseisund. Sisuliselt õhutatakse lapsevanemaid võtma lapsele nii Eesti kui näiteks Venemaa kodakondsus, sest enne 21. eluaastat on säärane topeltkodakondsuse omamine edaspidi lubatud,» nentis Vaher, kelle sõnul ei ole kuidagi põhjendatud kitsale sihtgrupile eelisseisundi loomine.

Samuti lõdvendatakse seadusmuudatusega eesti keele eksamnõudeid üle 65 aastastel isikutel, kes taotlevad eesti kodakondsust. «Kirjaliku riigikeeleoskuse nõudest loobumisel osale taotlejatest, annab riik järele nendele jõududele, kes soovivad keelenõuete üldist leevendamist või kaotamist,» ütles Vaher.

Sotsiaaldemokraadist saadik Indrek Saar ei ole Vaheri seisukohtadega nõus. Saare sõnul ei kõiguta seadusemuudatused kuidagi kodakondsuspoliitika aluspõhimõtteid.

Seadus sätestab, et isikule, kes on lisaks sünniga saadud Eesti kodakondsusele omandanud ka mõne muu riigi kodakondsuse, säilib Eesti kodakondsus 18-aastaseks saamiseni. Täisealisena tuleb tal aga valida, millise kodakondsuse kasuks otsustada. «See muudatus säilitab näiteks Eesti kodakondsuse Kohtla-Järve tüdrukule, kelle vanemad võtsid teadmatusest oma lapsele ka Vene kodakondsuse,» selgitas Saar.

Kodakondsusetuse taastootmise lõpetab Saare sõnul ära seaduse punkt, mis annab naturalisatsiooni korras kodakondsuse Eestis sündivatele lastele, kelle vanemad on Eesti alalised elanikud, kuid ilma ühegi riigi kodakondsuseta. Samas jääb vanematele võimalus loobuda ühe aasta jooksul oma lapsele selliselt saadud Eesti kodakondsusest.

«Kodakondsusetuse taastootmise lõpetamist on soovitanud meile ka Euroopa inimõiguste volinik ja mitmed teised rahvusvahelised inimõigustega tegelevad organisatsioonid, mille liige Eesti on,» lausus Saar.

Edaspidi peavad üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad tegema ainult suulise eesti keele eksami ehk nad on vabastatud kirjaliku eksami nõudest. «1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seadus sätestas sama võimaluse enne 1930. aastat sündinud inimestele, kes olid toona 65-aastased ja vanemad. Nüüd on neil inimestel vanust 84 aastat ja rohkem. Seega on mõistlik siduda vaid ühe eksami sooritamine sünnikuupäeva asemel inimese vanusega,» rääkis Saar.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus