Eesti Riigikogu jahib uut presidenti PM
Eestlased Eestis 02 Mar 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Toomas Sildam, vanemtoimetaja PM

Sama takistamatult nagu kevade esimesed rändlinnud ja kardetavalt ka linnugripp, lähenevad Eestis
presidendivalimised.
Ajakirjanikud ja poliitikud püüavad lugeda riigi praeguse esipaari Arnold ja Ingrid Rüütli mõtteid, et kas rahva seas populaarne 77-aastane riigipea on valmis kandideerima ka järgmiseks ametiajaks. Tema sõnad annavad võimaluse rääkida loobumisest.

Viis parlamendiparteid, kes on alustanud konsultatsioone uue presidendi leidmiseks, aimavad, milline peaks olema sügisel valitud riigipea, kuid ei oska ennustada tema nime.

President, kes võtab Rüütlilt viieks aastaks üle Kadrioru võtmed, ei tohi olla autoritaarse loomuga, ei tohi olla nõukogude perioodi nomenklatuuri taustaga ja peab olema avalikkusele tuntud inimene.

Need kolm kriteeriumi on Isamaaliidu, Keskerakonna, Reformierakonna, Res Publica ja sotsiaaldemokraatide poliitikute konsultatsioonide laual. Kahel mitteametlikul kohtumisel on kombatud võimalust, kas presidendi saaks valida riigikogu, milleks läheb vaja vähemalt 68 parlamendiliikme üksmeelt.

Parlamendierakondades on märgata kõhklevat sportlikku huvi näidata enda jõudu ja valida riigipea Toompeal, mitte aga lasta sündmustel vajuda «põllule» ehk valimiskogusse, mis moodustub kohalike omavalitsuste esindajatest ja parlamendiliikmetest.

On veel neljaski tingimus, mida kõik asjaosalised vaikimisi teavad. Kuna president valitakse pool aastat enne parlamendivalimisi, siis ei saa uus riigipea olla mõne erakonna vapiloom, mis annaks tema koduparteile tugeva eelise.

Nii juhtus 2001. aasta sügisel, kui valijamehed valisid presidendiks Rahvaliidu Arnold Rüütli ning Rahvaliidu populaarsus kerkis kaks korda.

Sel põhjusel pole parlamendipoliitikutel mõtet arutada näiteks võimalust, kas riigipeaks ei võiks saada Reformierakonna esimees Andrus Ansip või keskpartei juht Edgar Savisaar. Kuigi viimase kolimises presidendilossi näeksid mõned tema oponendid võimalust nõrgestada Keskerakonda, ei saa Savisaar parlamendi toetust sama kindlalt nagu jääks sellest ilma ka Rüütel.

Küll on mitmed poliitikud arutlenud parteidesse kuuluvate, kuid parteidega praegu lõdvalt seotud inimeste üle.

Keskerakonnast oleks nendeks europarlamendi liige Siiri Oviir ja riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Reformierakonnas tasuks vaadata kohalike valimiste eel protestiks poliitika ja äri hämarseoste vastu kaitseministri ametist lahkunud diplomaadi Jaak Jõerüüdi ning rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo poole.

Res Publica võiks pakkuda välja viimasel iseseisvuspäeval poliitikute eetikavaesusest rääkinud riigikogu esimehe akadeemik Ene Ergma.

Sotsiaaldemokraadid võiksid valida europarlamendi saadikute Toomas Hendrik Ilvese ja Andres Tarandi ning laulva revolutsiooni ühe sümboli, Marju Lauristini vahel. Kuid: Ilves tahab Kadrioru-mõtetega oodata veel viis aastat, Tarand ja Lauristin ei soovi aga üldse neid mõtteid mõelda.

Keerulises seisus on ka kahe siseleeriga Isamaaliit, kes võiks vaadata nii Tartu Ülikooli eksrektori Peeter Tulviste kui ka europarlamenti valitud Tunne Kelami poole, ent mõlemal puhul on kaduvväike võimalus saada riigikogu toetus.

Rahvaliit hoiab eemale

On ka mõned apoliitilised kandidaadid. Nii kõlavad parlamendipoliitikute seas Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi direktori Mart Saarma ja Tallinna Ülikooli rektori ametist lahkunud Mati Heidmetsa nimed, vilksamisi on vihjatud ka Eesti Raudtee arendusdirektorile Raivo Varele.

Aga Rahvaliit, kelle ainus trump näib olevat Rüütel? Tema loobumisotsuse korral ei jääks Rahvaliit tühjade kätega. Erakonnas on kosumas tiib, kelle arvates tõestas nii äsjamöödunud iseseisvuspäeva küsitav ordenisadu ja kaitseväe paraadi õnnitlemine võidupüha puhul selgesti, et Rüütli presidendiaeg hakkab ümber saama. Selle tiiva favoriit on praegu rahvusliku olümpiakomitee juht Mart Siimann.

Rüütli loobumisotsus oleks suur kergendus peaminister Ansipile – uue presidendi otsingud ei kõigutaks siis valitsust, sest Rahvaliit ei tunneks küüneviha maitset ning suureneks kokkuleppimise võimalus parlamendis, kuid kindlasti ka valimiskogus.

Esialgu on Rahvaliit teiste parlamendierakondade presidendikandidaadi otsingutest väljaspool. Need teised viis kohtuvad uuesti 8. märtsil, olles saanud oma parteide juhatustelt või vähemalt parlamendifraktsioonidelt rohelise tule juba ametlikeks kõnelusteks.

Poliitikud ei lase rahval muretseda, presidendi valivad nad niikuinii.

Rüütel lubas võimalust noorematele

Arnold Rüütel, kas te kandideerite uuesti presidendiks?

«Seda otsustavad teised. Ja meie oleme küllalt palju seda tööd teinud. Jõudu võib veel olla, aga ma arvan, et on vaja noorematele anda ka võimalust.»

Presidendi ametit pidada?

«No seda ka.»

Ingrid Rüütel, kas tahaksite olla presidendiproua ka järgmised viis aastat?

«Meelsamini ei oleks. Ma väga sooviksin, et leitaks selline president, keda võiks asuda toetama. Aga seni pole veel kedagi päriselt välja käidud.»

Allikas: Kanal 2, Reporter (1.03.2006)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus