Eesti Raudtee sai taas riigi omaks
Eestlased Eestis 12 Jan 2007 Üllas Linder, ValgaEWR
    Trüki   E-post   FB     
Teisipäeval ostis riik Eesti Raudtee tagasi. Mõned aastad eraomaniku käes olnud raudtee taasomandamine läks riigile maksma 2,35 miljardit krooni.

Selle ostuga seoses on hakatud valjemini rääkima kogu Eesti territooriumil oleva raudtee riigi kätte võtmisest. Nimelt kuuluvad praegu Edelaraudtee nimelisele erafirmale Tallinnast Pärnu ja Mõisaküla kaudu Läti piirini ning Lellest Viljandini minevad rööbasteed.

Populaarne samm

Kahtlemata oli raudtee tagasiostmine rahva silmis populaarne. Riigile oluliste objektide erastamisse on suur osa eestlastest kogu aeg umbusuga suhtunud. Selletõttu jäi erastamata Eesti Energia, kuid enne vastuseisu väga suureks minekut jõuti Eesti Raudtee müüa firmale Baltic Rail Services (BRS).

Eraettevõtte peamine huvi on teenida kasumit. BRSi hakatigi ajakirjanduses kohe süüdistama riigi ja rahva vajaduste eiramises. Firma tõi Ameerikast Eestisse vanad vedurid, mis meie teede jaoks olid liiga rasked. Reisiliiklusest kui kahjumit toovast alast polnud BRS ilmselt üldse huvitatud. Aga just see on oluline tavalisele inimesele.

Kõike ei saa ainult valimiste vinklist vaadata, aga kindlasti mõjub raudtee tagasiost positiivselt majandusminister Edgar Savisaare ja tema juhitava Keskerakonna populaarsusele. Reisironge on praegu vähe, nad sõidavad sama aeglaselt või aeglasemalt kui 30 aastat tagasi, vagunid hüppavad ja kolisevad. Rahvale meeldivad Savisaare lubadused olukorda parandada. Sellist lubajat on juba palju aastaid oodatud.

Eesti maine

Raudtee tagasiostul oli ka mõjukaid vastaseid, eriti ärimeeste ja parempoolsete poliitikute seas, kes olid erastamise eestvedajad. Mõni käremeelsem on koguni arvanud, et investorid ei julge rohkem Eestisse tullagi.

Siinjuures peab rõhutama, et Eesti Raudteed ei natsionaliseeritud, vaid osteti tagasi ning seda tehti palju kallima hinnaga, kui omal ajal müüdi. Muidugi ei teinud BRS oma plaane ainult mõneks aastaks, küllap oleks nad tahtnud raudteeäri kauem ajada. Isamaa ja Res Publica kaasesimehe Taavi Veskimäe sõnul suutis Savisaar raudtee omanikud nii tülli ajada, et tagasiost oli paratamatu.

Ahvatlev Venemaa

Kindlasti ei saa ainult ajalehtedest infot ammutades täpselt öelda, mida kõike BRS Eestis saavutada tahtis. Ühte võib siiski oletada – Eesti pidi saama sillapeaks Vene raudteeturule.

Kui Tapa veduridepoo ehitati Ameerika vedurite jaoks ümber, siis räägiti, et tulevikus tahetakse neid vedureid remontida ka teiste riikide jaoks. Venemaa aga Ameerika vedureid oma territooriumile ei lubanud, need ei või sõita isegi mõnesajameetrist lõiku Eesti piirist Petseri jaamani. Nii jäi firmale ainult väike Eesti turg, millest võis ka loobuda.

Samas on Venemaa mõju Eesti Raudteele täiesti ilmne, sest suurem osa veostest tuleb sealt või läheb sinna. Praktika näitab aga, et Venemaale orienteerumine on riskantne. Näiteks Valga Depoo, mis remondib tsisternvaguneid, elas väga hästi kuni päevani, mil Venemaa kehtestas mingid täiendavad tollinõuded ja maksud. Vagunite Eestisse saatmine muutus majanduslikult kahjulikuks ja nüüd töötab firma umbes kolmandikuga täiskoormusest. Kannatajateks on kohalikud venelased, kes moodustavad firma töötajaskonnast enamuse.

Eks vaatame

Kuidas hakkab tagasiostetud raudtee tööle, seda näitavad mitte lähemad päevad, vaid aastad. Firma etteotsa asus 11 aastat Eesti Raudtee infrastruktuuridirektorina töötanud Kaido Simmermann. Laiemale üldsusele tundmatu mees olevat suur raudteespetsialist, kes on just raudtee alal saanud magistrikraadi ning ka Tallinna Tehnikaülikoolis tudengeid koolitanud.

Poliitilised vastased on Edgar Savisaart süüdistanud selles, et ta tahab raudtee Venemaale müüa. Minister väidab ise, et tahab seda just vältida.

Ühe võimaliku variandina räägitakse sellest, et Eesti Raudtee jagatakse kaheks – teid ja rajatisi haldavaks ning kaubaveofirmaks. Viimasest võiks kunagi saada uus müügiobjekt, rööpad ja muldkehad jääksid aga riigile. Peaminister Andrus Ansipi arvates läheb praegu veel olematu kaubaveofirma müügini siiski aastaid.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus