Eesti Raudtee müügiraha voolab naaberriikidesse EPLO
Kuumad uudised 16 Jan 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Autor: Andres Reimer EPLO

Eestlased ehitavad raudteerahaga Lätisse, Leedusse ja Ukrainasse uusi kauplusekette.

Kümnest eestlasest koosnev kaubandusärimeeste grupp teenis Eesti Raudtee aktsiate natsionaliseerimisest üle 800 miljoni krooni. Suurema osa sellest investeerivad nad Eestis edukate kaubanduskettide laiendamiseks naaberriikidesse.

Järgneva paari aastaga kerkib Ukrainasse ja Leedusse 4–5 Ehitusservice kauplust ja K-Arvutisalongide võrk. Lätisse ehitatakse 15 Selveri supermarketit.

Kunstikoguja Guido Sammelselja ja kirjanik Armin Kõomägi ümber koondunud Hexagon Grupp kasvas välja kunagisest Smarteni hulgilaost. Neile kuulus alla poole eestlastest raudteeomanikke koondanud Ganiger Investist, nad teenisid raudtee müügist ligi 350 miljonit krooni.

Nüüd opereerib Hexagon Ehitusservice ehituskaupade müügiketti ja IT-kaupluste ketti K-Arvutisalong.

Hexagoni tuumikusse kuuluvad praegu ka Indrek Prants ja Sven Mansberg, kes said kuulsaks Säästumarketi soomlastele müümisega. Väiksema osalusega löövad kaasa Guido Kundla ja Martin Petjärv.

Juhtnelikust teenis igaüks üle 70 miljoni krooni. Tegemist on nii suure summaga, mille eest saaks iga mees ehitada ühe Peterburi maanteel asuva Ehitusservice´i sarnase 10 000 ruutmeetri suuruse poe. Kundla ja Petjärve teenistusest kokku saaks poole väiksema kaupluse.

“Kasutame raudtee müügiga teenitud raha uute projektide omafinantseeringu suurendamiseks, firmade laienemiskavad sündisid raudteetehingust sõltumatult,” räägib Prants.

Ukraina ja Leedu valiti lähiriikidest välja, sest sealse turu areng on naabermaadest maha jäänud ja suure kasvupotentsiaaliga. “Poolas ootaksid meid juba ees suured Euroopa ketid, Läti ehituskaupluste turg on sama arenenud ja konkurentsitihe nagu Eestis,” selgitab Prants.

Suur kasv

K-Arvutisalongide arv võib Ukraina, Leedu ja Läti suunas arenedes kasvada mitmesaja poe võrra. Eestis tegutseb poolteise miljoni elaniku kohta üle 20 salongi, naabrite juures elab kokku aga kümneid kordi rohkem inimesi. Arvutisalonge kavatsetakse seal Prantsi sõnul avada samuti nagu Eestis – suurtes kaubanduskeskustes.

Eelmisel aastal sai Eesti ärimeestele kuuluva Upwindi kõrval K-Arvutisalongi omanikuks agressiivsele kasvule suunatud Rootsi investeerimisfond Askembla Growth Fund. Rootslased on juba teatanud oma plaanidest, millega võidakse uutes riikides turgude hõlvamiseks kohalikke ettevõtteid ära osta.

Norma turvavööde tootmisega Eesti äritaevasse tõusnud Jüri Käo juhitav NG Investeeringud teenis üle poole eestlaste raudteemüügi rahast - ligi 480 miljonit krooni. Ettevõte teistest osanikest juhib Enn Kunila Liviko viinavabrikut ning Andres Järving Kaubamaja-Selveri kaubandusketti.

Just Järvingu järelevalve alla suunatakse lõviosa raudteemüügi teenistusest, sest Selver avab järgneval paaril aastal Lätis vähemalt 15 kauplust, millega tõuseb lõunanaabrite juures 3–4 suurema jaeketi hulka.

Esimesed kauplused avab Selver Lätis järgmisel aastal. “Tahame kasutada Selveri keti Eestis loodud oskusteavet, kuid kindlasti arvestame Läti turu eripäradega,” selgitas A-Selveri ASi juhataja Ain Taube. “Kuna toidukaupade puhul eelistavad inimesed kodumaist toodangut, leiab kindlasti tulevikus Läti Selveritest palju Läti tootjate toodangut, mida Eesti Selverites ei pruugi olla.”

Läti kaupluste jaoks rajab Selver Riiga Selveri Köögi tootmistsehhi. Kuigi menüü koostatakse Läti toiduvalmistamise traditsioone arvestades, pakub Selver lätlastele ka Eestis suure populaarsuse võitnud tooteid.

Selveri ketti kuulub Eestis 21 kauplust. Ettevõtte 2006. aasta netokäive oli 2,9 miljardit krooni. Kett jätkab laienemist ka Eestis, kasvatades tänavu aasta lõpuks kaupluste arvu 33–35-ni.

Eesti Raudtee 66 protsenti aktsiatest erastati ühe miljardi krooni eest 2001. aastal Eesti ja Ameerika kapitali poolt kokku pandud investeerimisfirmale Baltic Rail Services.

Tehingut rahastas 600 miljoni krooniga Hansapanga ja Swedbanki konsortsium, 400 miljonit krooni panid tehingusse BRS-i aktsionärid. Välisinvestorite juhiks oli ameeriklane Edward Burkhardt, kelle ettevõttele Rail World kuulus kolmandik BRS-ist.

Viie järgnenud aasta jooksul kavatseti raudteelt dividendidena võtta 1,5 miljardit krooni.

Kommentaar

Peeter Koppel

Suprema

Raudteemüüjate piiriülene laienemine on loogiline, sest 800 miljonit on Eesti turule väga suur summa. Neil on Eestis saadud kogemus, mida nad nüüd saavad laienedes uutele turgudele üle kanda.

Ukrainat võib mingis mõttes võrrelda Eestiga 1993. aastal, kui suured arenguvõimalused peitusid igas valdkonnas. Ukraina pole supermarketiteks veel valmis, sest inimesed ostavad väikestest poodidest ja turgudelt. Arvestades sealset suurt rahvaarvu, näib loogiline, et turu võtavad 1-2 suurt rahvusvahelist supermarketite ketti, kellel on oma laienemisstrateegia tõenäoliselt juba valmis. Ehituse ja muude erikaupade poodidega on tõenäoliselt sinna lihtsam ja mõistlikum siseneda.

Lidli tagasitõmbumine Eestist ja kruntide loovutamine Lätis Selverile näitab, et sakslased hindasid odavmüügipoodide arenguvõimalused Balti riikides varasemaga võrreldes ümber.

Kommentaar

Kaidi Ruusalepp

Tallinna Börs

Eesti Raudtee eestlastest omanike otsus investeerida teenitud ligi 800 miljonit krooni välismaale on mõistetav, sest nad otsustasid teenida oma põhitegevusega seotud ettevõtluse abil, mitte finantsinvestoritena.

Tallinna Börsile oleks sellise raha saabumine tähendanud keerulist olukorda, sest meie mahtusid arvestades oleks see oluliselt mõjutanud tehingute hindasid.

Ettevõtja seisukohalt on mõistlik hajutada selline summa erinevate turgude vahel.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus