Merike Tamm PM

Kui uuringutes ja küsitlustes osalemine on vabatahtlik, siis rahvaloenduses peab iga kodanik osalema ja kõigile ankeedis olevatele küsimustele vastama.

Vastavalt rahva ja eluruumide loenduse seadusele on inimestel õigus keelduda vastamast vaid oma religioosse kuuluvuse kohta käivale küsimusele.

Mitmed Postimehe lugejad on avaldanud arvamust, et ei kavatse nendele küsimustele vastata. «Ka meie pere sai teate statistikas osalemise kohta. Kõigis muredes ja vaevades, mida töötu meie peres ja sellega kogu pere läbi peab elama, on riigi tugi nullilähedane. Ja siis tahetakse teada leibkonna sissetulekut ja väljaminekut ja mida ja milleks me ostame. Jätke me hing rahule!» märkis üks lugeja.

Statistikaameti rahvaloenduse projekti pressiesindaja Kristo Mäe lohutas, et kellegi sissetulekute või väljaminekute vastu loendajad huvi ei tunne. «Nii prooviloenduse kui ka 2011. aastal toimuva loenduse küsimused puudutavad isikut ennast, tema leibkonda ja eluruume,» sõnas Mäe.

Ankeedis on näiteks küsitud eluruumi suuruse, seal elava inimeste hulga, omaniku ja olmemugavuste kohta. Leibkonna osas tuntakse huvi selle suuruse, omavaheliste sugulussidemete vastu, samuti päritakse, kas leibkond kasvatab ise mingeid põllumajanduskultuure.

Isikuandmetest tuntakse huvi päritolu, elukoha, keeleoskuse, hariduse, elatusallika, töökoha ja tervise kohta.

Andmed ainult statistikaks

Mäe kinnitas, et inimesed ei pea muretsema enda kohta esitatud andmete pärast: «Neid kasutatakse rangelt vaid statistika tootmiseks ega jagata näiteks teiste ametiasutustega või muud sellist. See on tagatud ka seadusega.»

Mäe sõnul pole ka varasematel loendustel vastamisest keeldumise probleemi tõstatunud. «Loodetavasti on see nii ka sel korral, sest loenduse vajalikkus ühiskonna kohta andmete kogumisel on vaieldamatu.»

Ta selgitas, et just rahva ja eluruumide loendusel kogutud andmed on aluseks väga paljudele uuringutele, aga ka erinevate otsuste ja planeeringute tegemisel, mis puudutavad iga Eestis elavat inimest.

Märkmed: