Eesti rahva hävitajad kustuvad enne kohut PM
Arvamus 29 Oct 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Tiiu Põld PM

Tänavu 6. detsembril täitub kolm aastat ajast, mil Pärnu maakohus tegi esimese katse arutada 1952. aastal Pärnumaal metsavendade tapmise korraldamises süüdistatava kunagise Vändra rajooni julgeolekuülema Valentin Lukjanovi kriminaalasja.

Kolm aastat tagasi lõpetas kaitsepolitsei Lukjanovi ja tema alluva - julgeolekuagent Paul Lõhmuse kuritegude uurimise, saates mõlemad kohtu alla. Tänaseks on Lõhmus surnud, Lukjanovi tervis aga nii kehv, et kohus oli sunnitud tema kriminaalasja arutamise lükkama järgmise aasta 26. jaanuarile.

Kindel pole, kas detsembris 90. aastaseks saav Lukjanov jaanuariski kohtusse ilmub. Või kui ilmub, siis kas ta enam aru saab, et teda süüdistatakse inimsusevastates kuritegudes.

Lukjanovit kaitseb kohtus Aleksandr Kustov, kes on varem kaitsnud aprillirahutuste organiseerimises süüdistatud Dmitri Klenskit ja sarimõrvar Juri Ustimenkot.

Kustov on sama mees, kes on Arnold Meri süüdistamise kohta avaldanud arvamust, et Eestis tahetakse nõukogude režiimi kuriteod ajada Nõukogude Liidu kangelase Meri kaela.
Süüdistuse kohaselt jahtis Lukjanov neljamehelist metsavendade gruppi. Appi värbas ta endale vennad Paul ja Bernhard Lõhmuse, kellest üks ühines metsavendadega ja võitis nende usalduse. Tegelikult andis Lõhmus julgeolekule regulaarset infot metsavendade tegevuse, relvastuse, asukoha, sidemete ja toiduvarude kohta.

Saadud info alusel korraldas Lukjanov 1952. aasta kevadel Vändra rajooni Aesoo küla Vallaniidu talus haarangu, mille käigus tapeti metsavennad Evald Koppel ja Asnar Pihelgas. Mais-juunis tapsid julgeolekumehed Vihtra küla Lubjaahju talu lähedal ka metsavennad Elmar Koppeli ja August Põõsaste. Tapmises osalenud Bernhard Lõhmus suri enam kui 30 aastat tagasi, tema kõrges vanuses vend Paul aga kohtumenetluse ajal.

Kuigi eesti rahva vastu toime pandud inimsusevastased kuriteod ei aegu, tuleb kaitsepolitseil neid keerulisi asju uurides joosta ajaga võidu, sest kunagised eesti rahva hävitajad on kõrges eas ja muutuvad iga päevaga aina põduramaks.

Aastail 1995-2008 on kaitsepolitseiamet saatnud kohtusse kaheksa Eesti NSV julgeolekuministeeriumi operatiivvoliniku kriminaalasja, kes osalesid Lääne-, Pärnu-, Harju- ja Järvamaa elanike 1949. aasta märtsiküüditamises. Kõik need kaheksa on kohus tingimisi vangi mõistnud.

Süüdimõistetud
1999 - Johannes Klaassepp (s. 1921), Vassili Beskov (s. 1918), Mihhail Neverovski (1920-2000), Vladimir Loginov (1924-2001)
2002 - Juri Karpov (s. 1921)
2003 - August Kolk ja Pjotr Kislõi
2006 - süüdistus esitati kaheteistkümnele küüditajale, kellest Vladimir Kask on süüdi mõistetud ja Stepan Nikejevi asi on kohtu menetluses, ülejäänud on kas surnud või on nende suhtes menetlus kehva tervise tõttu lõpetatud
2007. aasta augustis sai kuriteokahtluse ainus eestlasest Nõukogude Liidu kangelane, Hiiumaa märtsiküüditamise peakorraldaja Arnold Meri (1919-2009), kes samuti pääses kohtumenetlusest
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus