Eesti president: Meie käitume eurooplastena
Arvamus 02 Mar 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
BBC materjali vene keelest tõlkinud A. H. Vahtra

Eestis jätkuvad vaidlused Tallinnas asuva nõukogude sõduri mälestusmärgi ümber. 15. veebruaril võttis Eesti parlament vastu keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse, mis annab võimaluse Tallinnas asuva nõukogude sõduri ausamba teisaldamiseks. See valitsuse ja parlamendi initsiatiiv tõi kaasa vaidlused Eestis ja Venemaa arvukad protestid.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves teatas, et ta ei kirjuta seadusele alla, sest see pole põhiseadusega kooskõlas.

19. veebruaril vestles Eesti presidendiga BBC Venemaa teenistuse Moskva büroo peatoimetaja Konstantin Eggert.

Toomas Hendrik Ilves (THI): Leian, et seaduse eesmärk on teenida valimistel võimalikult rohkem hääli, kuid see on põhiseadusega vastuolus. Seda on kinnitanud ka mitmed seaduseelnõu koostajad-esitajad. Tähendab, jutt pole sellest, mis mulle meeldib või ei meeldi.

Kogu teema ümber on hulk probleeme. Näiteks fakt, et 140-miljonilise elanikkonnaga Venemaa tundis end veidi rohkem kui miljonilise rahvaarvuga üliriigi Eesti poolt solvatuna. Moskvat häiris tõsiasi, et eestlased julgesid ajalugu meenutada.

Probleemiks on seegi, et seni pole tunnistatud nõukogude rezhiimi mõrvu ja terrorit sellistes riikides nagu Eesti. Rääkides natsidest vabastamisest unustab Moskva, et eestlastele, lätlastele, leedulastele ja poolakatele tähendab see sadade tuhandete deporteerimist, tuhandeid ja tuhandeid tapmisi, Katõni.

BBC: Mulle tundub, et Venemaal ütlevad paljud: need teod said 80ndatel avalikult hukka mõistetud ja Venemaa tunnistas Balti riikide iseseisvust. Võimalik, et Venemaal on probleeme minevikuga, aga miks eestlased ja lätlased loevad meile sel teemal moraali? Kas poleks parem tegelda tänaste probleemidega?

THI: Me ei loe kellelegi moraali, aga see mälestusmärk solvab meid, kuna on pühendatud mõrvaritele. Nii tundub see meie inimestele. Võimalik, et seda on ebameeldiv kuulda, aga meie teadvuses kehastab see sõdur küüditamisi ja mõrvu, riigi hävitamist, mitte vabastamist. Grupp bandiite — natsid — aeti välja teise jõugu — nõukogude vägede — poolt.

BBC: Tähendab, Teie eeldate, et läheb teatud aeg enne, kui Venemaast ja Eestist saavad normaalsed naabrid?"

THI: Arvan, et Eesti on täiesti normaalne riik. Me kuulume Euroopa Liitu, meil ei ole teiste riikidega arusaamatusi. Aga seni, kuni Venemaa ülistab nõukogude ajalugu, jäävad meie vahele probleemid. Kui sakslased hakkaksid täna ülistama oma natsistlikku minevikku, tekiksid neil arusaamatused teiste riikidega. Seega, kui riik ülistab oma totalitaarset minevikku, on probleemid vältimatud.

BBC: Moskva kinnitab jätkuvalt, et Lätis ja Eestis käib vene vähemuse rõhumine, inimõiguste rikkumine. See küsimus on olnud kõne all ka Strasbourgis. Kuidas suhtub Eesti valitsus sellesse?

THI: Niipalju kui mina tean, ei räägi Euroopas sellest keegi peale Venemaa. Võimalik, et jällegi solvan kedagi, aga minu arvates on siin üks selge paralleel — valged tänases Lõuna-Aafrika Vabariigis. Üks, minevikus priviligeeritud inimgrupp, on täna kõigiga võrdne. Saan aru, et privileegide kaotust on raske üle elada.

Eesti kodakondsuse seadus on liberaalsem kui paljudes riikides.

BBC: Mitmed ütlevad, et Euroopa Liidu (EL) sees on lahkarvamusi Venemaa poliitilise suuna suhtes. Uue Euroopa suhe on erinev teiste riikide suhtumisest Moskvasse. Kas arvate, et ELi uued liikmed jälgivad ELi Venemaa-poliitikat liigse tähelepanuga? Igatahes Moskvas nii arvatakse ja Kreml peab oluliseks läbikäimist ELi vanade liikmetega, et kuidagi nõrgendada uute liikmete — Baltikumi ja Kesk-Euroopa riikide — mõjujõudu.

THI: See on mõnede venelaste piisavalt hüsteeriline reaktsioon. Kahetsen, aga nende inimeste hulgas on neid, kes ei oska käituda. Meie käitume eurooplastena. Ida- ja Lääne-Euroopa vahel valitsevad erinevused on sõltuvad varasemast kogemusest. Kui teie ettekujutus Venemaast on rajatud Dostojevski romaanidele, siis on teil sellest maast üks arusaam. Kui olete üle elanud massiküüditamised, siis kindlasti teine. EL funktsioneerib nendes raamides.

Me arutame kõiki küsimusi ja ma ei näe põhjust, miks Venemaasse tuleks suhtuda teisiti kui Ladina-Ameerikasse. Arusaadav, et hispaanlased ja portugallased mõistavad hästi Ladina-Ameerikat ja EL arvestab seda kogemust. Meil on sama roll — meie tunneme Venemaad.


http://news.bbc.co.uk/hi/russian/russia/newsid_6376000/6376915.stm
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus