Eesti põlevkivist
Arvamus 15 Feb 2007 Raul PettaiEWR
    Trüki   E-post   FB     
Ülemaailmse elektriinseneride ühingu IEEE ajakirja Spectrum veebruarinumbris ilmus huvitav artikkel Eesti põlevkivi kohta — “New Tech, Old Fuel”. Artikkel annab ulatusliku ja põhjaliku ülevaate Eesti põlevkivitehnoloogiast. Märgitakse, et Eesti elektritarbest katab põlevkivi 70-90% — kõrgeim protsent kui ühelgi teisel maal. Artikkel kirjeldab Narva lähedal asuvaid Balti ja Eesti elektrijaamu, mis varustavad energiaga nii Eestit kui osaliselt ka naabreid.

Põlevkivi sisaldab keskmiselt 43% orgaanilist ainet, 35% mineraaltuhka, 12% niiskust ja 10% süsihappegaasi. Õlitööstuses saadakse põlevkivist 20-22% toorõli. Energia tootmisel jõujaamades on põlevkivi probleemiks (kivisöega võrreldes) tema suur tuhasisaldus. See teeb põlevkivi transpordi kaugele (jälle vastandina kivisöele) ebaökonoomseks ning on põhjuseks, miks põlevkivi jõujaamad asuvad kaevanduste vahetus läheduses. Hoopis olulisem on aga keskkonna reostuse probleem. Igal aastal toodab põlevkivi põletamine Eestis 5 miljonit tonni tuhka, mille tõttu Ida-Virumaad „ilustavad“ enam kui 100 m kõrgused tuhamäed. Tuhk pumbatakse sinna üles vee abil ja nii laiub tuhamäe tipus sinakas-rohelise veega järv, mis sisaldab kaaliumi, sulfaati, hüdroksüüdi ja tsinki, ühesõnaga — „Mitte siin ujuda ega kalastada!”

Kahjuks pole see kõik. Põlevkivi põletamine heidab atmosfääri saasteosakesi, milles on suur protsent raskete metallide ühendeid. Õhku läheb samuti suurel hulgal vääveldioksüüdi, mis põhjustab nn happelist vihma, aga ka lämmastikoksüüdi ja ligi 10 miljonit tonni süsihappegaasi. Viimased kaks on globaalse kliima soojenemise põhjuseks. Väikeseks troostiks on, et Nõukogude ajal oli sedalaadi atmosfääri saastamine kolm korda hullem…

Üks radikaalne lahendus keskkonnaprobleemile oleks põlevkivijaamad sulgeda ning elektrienergiat importida kas Saksa- või Venemaalt. Eesti on siiski valinud teise tee. Ameerika firma Foster Wheeler’i Soome osakond arendas välja menetluse, mis drastiliselt vähendab põlevkivi jääkproduktide paiskumist atmosfääri. Meetod tõstab samal ajal jõujaama kasutegurit, vähendades kütteaine kulu 20% võrra. Sellest hoolimata ei saa Eesti põlevkivienergia tootmist veel pidada puhtaks. Eesti Energia peab igal aastal maksma miljoneid dollareid trahvi Euroopa Liidule reostuspiiri ületamise eest. Lisaks kummitavad endiselt hiiglaslikud tuhamäed. Aga sedagi probleemi loodetakse erimenetluste abil tulevikus lahendada. Nii et edusamme on tehtud.

Artikkel ütleb tunnustavalt, et „eeltoodu näitab, mida saab saavutada vastutustundliku investeerimise ja pikaajalise plaanimise abil“. Eesti Elektrijaama direktori Ilmar Peterseni sõnul: „(Põlevkivi) on teistest sõltumatu energiaallikas. Me peame hindama, et meil on selline varandus ja (seetõttu) on meie peamine huvi teiste asemel just teda kasutada.”
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus