Eesti Piirikaitse konverentsi kõne. Jüri Toomepuu: Needus piirilepingule, kadu sortsi sulastele (2)
Eestlased Eestis 29 Jan 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Jüri Toomepuu: Needus piirilepingule, kadu sortsi sulastele
 - pics/2016/01/46947_001.jpg


Lydia Koidula, meie Emajõe ööbiku kuulus laul eesti mullast ja eesti südamest esitas küsimuse: “Eesti muld ja eesti süda, kes neid jõuaks lahuta!” Kahjuks suutis poolsada aastat kommunistlikku okupatsiooni jätta eesti rahva hulka üleliia palju endiseid Stalini kummardajaid kelle rinnas ei tuksu enam eesti süda. Mõned sellised, kes on meie võimuladvikusse tõusnud, eiravad jultunult oma ametivannet jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Nad hülgavad põhiseaduse nõuet kindlustada ja arendada riiki mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Nad hülgavad meie rahvuskaaslaste aastatuhandeid hingest hingesse kantud armastust oma põlise kodumaa vastu ja meie kultuuripärandit. Nad üritavad, koos Eestisse jäetud okupantidega, eesti rahvale sunniviisil peale suruda võõrast kultuuri.

Rahvaste enesemääramisõiguse printsiip kehtestati juba esimese maailmasõja päevil tolleagse Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni poolt ja see oligi ajendiks iseseisva Eesti Vabariigi ja paljude teiste rahvusriikide loomisele. Pärast teist maailmasõda kinnitas ÜRO harta uuesti rahvaste enesemääramise õiguse ja paljud rahvad kes olid kunstlikult ühe riigi piiridesse surutud said omale rahvusriigid luua. ÜRO hartat aga ei saadud suurelt osalt rakendada enne kui Nõukogude Vene kurjuse impeeriumi kokku varisemine taastas iseseisvuse eestlastele ja andis ka teisetele ikestatud rahvastele võimaluse oma rahvusriik luua.

Tänapäeval on antud isegi teaduslik alus rahvuse ühtekuuluvustundele ja rahvuse mõistele. Igivana rahvatarkus mis väidab, et veri on paksem kui vesi on leidnud teadusliku tõestuse evolutsioonibioloogia uurimuste kaudu. Need näitavad, et rahva säilimise peamised tegurid on rahva genofondis domineerivad geenid, mis enda edasikandmist soodustavad proportsionaalselt sugulust määravate samade geenide hulgaga indiviidides.

Eestlased, nagu paljud teised rahvad sallivad hästi teiste rahvaste kultuuripärandeid ja omapärasusi – aga need meeldivad meile teiste rahvaste kultuuriruumis, nende kodumaal. Meie, nagu teised rahvad, ei taha, et meile surutakse peale võõrast kultuuri tule ja mõõgaga, võõrvõimu okupatsiooniga ega ka tänapäeval propageeritava võõra multi-kultiga.

Juba meie muistsed esivanemad teadsid, et meie rahva õnneajad saavad kesta ainult siis kui nad suudavad kaitsta oma kodu, oma peret, oma põlluandi ja oma randu võõraste vallutajate vastu, kellest siin maailmas kahjuks puudust ei ole. Nad olid valmis vapralt võitlema, et kaitsta oma kodu, ja kui vaja, ohverdama oma elu, et nende lapsed ja lapselapsed saaksid elada vabaduses ja nautida õnneaegu ning oma rahva kultuuripärandit.

Kui maailmasõja pööris selleks võimaluse andis, olid ka meie isad ja vanaisad valmis astuma võitlusesse eesti rahva enesemääramise õiguse eest niihästi tohutu suurte venelaste vägede kui ka balti parunite rauddiviisi vastu, et luua iseseisev Eesti Vabariik.

Meie vabadusõjalaste verega pühitseti Eesti pind, nende ohver ja kangelaslikkus tõi meie rahvale enesemääramisõiguse, meie isamaale vabaduse. Kõige eest mida Eesti ja eestlased on hiljem saavutanud oleme me tänu võlgu meie vapratele Vabadussõjalastele ja Eesti diplomaatia suurmehele Jaan Poskale, kes julges ja oskas meile sobitada Tartu rahulepingu, Eesti vabariigi sünnitunnistuse, Eesti Vabariigi õigusliku aluse.

Stalini, ta järglaste ja ta käsilaste poolt sooritatud inimsusevastaste kuritegude tagajärjel pidi eesti rahvas kannatama ränka inimkaotust ja halastamatut intellektuaalset aadrilaskmist. Kahjuks tekitas ka poolesaja-aastane rahvaste vanglas viibimine koos võõra keele ja meele peale surumisega ja kommunistliku ajupesuga mõnedes meie rahvuskaaslastes mõttemalli, mis ei lase neil aru saada, et vaenlase ees lömitamine ja oma rahva reetmine on kaotajate poliitika. Nad proovivad eesti rahvast uskuma panna, et kui me loovutame järjest diktaarlikumaks muutuvale vene diktaatorile Putinile osa oma riigi pinnast, siis on ta nõus unustama oma lubaduse taastada Nõukogude kurjuse impeerium, mille kokkuvarisemine oli tema sõnutsi XX sajandi kõige suuurem geopoliitiline katastroof. Nad üritavad meid uskuma panna, et kui me Putini ees küllalt lömitamine, siis ta Eestile Gruusiat, Krimmi ega Ukrainat ei tee. Nad on nõus loovutama Putinile rohkem kui 5 protsenti Eesti pinnast ilma midagi, mitte kõigevähematki, vastu küsimata.

Ma arvan, et isegi kõige rängema kommunistliku ajupesu ohvrid nii lauslollid ei ole, et nad oma juttu ise usuksid. Nagu me tihti ajakirjanduset kuuleme, säilitavad paljud meie võimuladviku poliitikud ja parteid oma võimu korruptiivselt, neile kilekottides altkäemaksuks toodud rahapakkide abil. Kahtlustan, et meie võimuladvikus on selliseid moraalseid värdjaid, kes on nõus isegi oma kodumaa pinda Putinile müüma mõne kilekotitäie eest. Raha ei haise on nende moto, aga mis haiseb, mis haiseb väga vastikult, on nende moraalilagedus ja reeturlikkus. Nagu me teame, on Putin hoobelnud, et Eesti võib ta lihtsalt ära osta. Näib, et ta on seda nüüd Putini-Paeti paktiga tõestamas.

Meie ajaloo kõigi aegade kõige suurema vea, Genfi konventsiooni eiramise tagajärjel põlistati eestlaste põlisele kodumaale suur hulk Putini rahvuskaaslasi. Neid esindavad ta Ühtse Venemaa liitlane, neljas kriminaalkuriteos süüdistatud Edgar Burešin Savisaar, Putini suuvooder Brüsselis Yana Toom ja sellised Eesti venestamise propageerijad nagu Kõlvart, Ossinovski ja paljud teised endised okupandid kes söövad Eesti leiba ja hammustavad kätt mis neid toidab. Võime arvata, et nood on nõus mitte ainult viit protsenti vaid kogu eestlaste põlist kodumaad anastama ja venestama. Nende Eestivaenulikkus on arusaadav, aga ausatel eestlastel pole võimalik mõista ega andestada meie kodukootud Eesti pinna mahaparseldajatele. Kas nendele piisab tõesti ainult mõnest kilekotitäiest, et lahutada Eesti süda Eesti mullast? Kas pool sajandit võõrast okupatsiooni ja ajupesu suutis tõesti hävitada mõnedes meie võimuladvikusse pürginud rahvuskaaslastes aastatuhandete vältel hingest hingesse kantud armastuse oma sünnimaa vastu?
.
Saagu, saagu ma sajatan,
vandesõnaga vannutan!
Needus piirilepingule,
Kadu sortsi sulastele,
Eesti mahamüüjatele.
Neetud olgu äraandjad.
Eesti pinna parseldajad.
Saagu nad sohu surema,
Mätta otsa mädanema,
Põõsastikku pendimaie,
Rägastikku raipenema!
Needus tuhande aastani,
viimase sugupõlveni.
 
    Trüki   E-post   FB     
18 Aug 2017 02:36
Oleks nagu tehtud kõik, ent tühivastused käibivad nii nagu ennegi. -Ametikirjavahetuse meelespea.
17 Aug 2017 18:37
Eerik-Niiles Kross: metsavendade sõda kestab edasi (1)
17 Aug 2017 15:51
Terrorirünnak Hispaanias PM
17 Aug 2017 15:44
Maailmapilt: MAAILMAPILT. Fred Kraav ERR Arhiiv
17 Aug 2017 15:15
Ottawa - Black Ribbon Day 2017
17 Aug 2017 10:01
Trump: monumentide eemaldamine on rumalus (2)
17 Aug 2017 09:34
Stockholmi politsei keeldub 11 päeva kestnud afgaani noorte meeleavaldust laiali löömast (4)
17 Aug 2017 07:46
Niinistö: Kui Eesti ja Venemaa vahel algab sõda, puhkeb maailmasõda (1)
17 Aug 2017 07:42
David Vseviov 13. Metsaülikooli avaloengus: suurim nauding on võim, sest ühegi muu naudingu nimel pole külvatud nii palju hirmu (2)
17 Aug 2017 07:39
Eesti President Kaljulaid Metsaülikoolis: kui piisavalt hästi valmistume, siis see hoiab riskid ka tegelikult madalamana
16 Aug 2017 12:05
Toit, mida Briti kuningapere väljas süües tellida ei tohi PM
16 Aug 2017 11:57
Trad. Attack! Wednesday, August 16, 2017 8:30 PM
16 Aug 2017 09:45
Uus pusletükk? Franklini Arktika-ekspeditsiooni hukule leiti veel üks võimalik põhjus DELFI
16 Aug 2017 08:18
Galerii ja video: USA ründelennukid maandusid esmakordselt Kuressaare lennuväljal PM
15 Aug 2017 18:59
Eestlanna võitleb USAs raske haigusega
15 Aug 2017 10:52
Londoni börs nõudis sõna otseses mõttes ohvri
15 Aug 2017 05:02
"Eesti Hääl" juuli 2017 Inglismaa
13 Aug 2017 21:59
Asepresident Mike Pence’i topeltmäng Postimees (1)
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus