Eesti Pank võttis pikaajaliseks sihiks tõsta 3,5 korda reservide mahtu
Eestlased Eestis 10 Apr 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
PRESSITEADE, 10.04.2012
Eesti Panga nõukogu otsustas viia keskpanga reservide mahu suhtena riskivaradesse pikemas perioodis võrreldavale tasemele euroala keskpankade keskmisega, mis on praegu 3,5 korda kõrgemal Eesti Panga reservide tasemest.

Teisipäeval toimunud korralisel istungil otsustas nõukogu, et Eesti Panga omakapitali tase võrrelduna eurosüsteemiga (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) peab kasvama sama suureks, kui on Eesti Panga osalus eurosüsteemis. Otsuse tegemisel arvestas nõukogu, et seoses finantskriisiga euroalal on oluliselt kasvanud Eesti Panga riskivarade maht.

Nõukogu otsus tähendab, et praeguselt 0,37 miljardi euro tasemelt peab keskpanga omakapital tõusma 1,31 miljardi tasemeni. Praegu on Eesti Panga omakapitali maht 0,07 protsenti eurosüsteemi omakapitaliga võrreldes, samas kui Eesti Panga osalus eurosüsteemis on 0,26 protsenti.

“Nõukogu tegi kaugelevaatava otsuse, millega tagame Eesti Panga usaldusväärsuse. Keskpanga riskid on kasvanud ja panga reservid peavad vastama riskidele. Inimesed usaldavad keskpanka siis, kui keskpank on rahaliselt sõltumatu,” ütles keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik.

Lisaks otsustas nõukogu, et kuni reservide suurendamise eesmärgi täitmiseni võib riigieelarvesse kanda mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise aasta kasumist.

2011. aastal sai Eesti Pank 22,7 miljonit eurot kasumit. Nõukogu otsustas suunata kolmveerand kasumist keskpanga reservidesse ja veerandi ehk 5,7 miljonit eurot riigieelarvesse.

Taust
Eesti Panga riskid rahapoliitika teostamisel
Eesti Panga riskid valuutakomitee ajal olid seotud keskpanga investeeringute ja pangandussüsteemiga. Euroala keskpangaks saades on lisandunud eurosüsteemi kui tervikuga seotud riskid, mille puhul on peamiselt tegu rahapoliitika riskidega.

Eurosüsteem moodustub euroala riikide keskpankadest ja Euroopa Keskpangast. Ühtse rahapoliitika huvides jagab eurosüsteem rahapoliitikaga seotud tulusid ja kulusid. Seega jagatakse euroala pankadele antud rahapoliitiliste laenude pealt teenitud tulu vastavalt osalusele eurosüsteemis ning sama kehtib ka riskide kohta. Eesti Panga osalus eurosüsteemis on 0,26 protsenti.

Eurosüsteemi rahapoliitiline tegevus jaguneb hetkel kaheks: rahapoliitilised laenud kommertspankadele ja võlakirjade ostuprogramm (Securities Markets Programme, SMP), mille mahud oli märtsi alguse seisuga vastavalt 1,14 triljonit eurot ja 0,2 triljonit eurot.

Rahapoliitiliste riskide maandamine
Esiteks, euroala keskpankadel on rahapoliitiliste laenude riskide maandamiseks nõudeõigus laenu võtnud pankade suhtes. Sisuliselt on tagatiseks laenu võtnud panga omakapital. Teiseks, euroala keskpangad annavad laenu üksnes tagatiste olemasolul ehk kui pank ei ole võimeline tasuma keskpankadest võetud laene, siis on euroala keskpankadel võimalus tagatis realiseerida. Kui ka sellest ei piisa, siis vähendab keskpankade jaoks krediidiriski riikide võime ja soov oma maksejõuetuid panku rekapitaliseerida.

Võlakirjade ostuprogrammi (SMP) puhul on tagatiseks riikide lubadus oma võlakohustusi täielikult täita. Ehk kui riigid ei suuda osaliselt või täielikult oma võlakohustusi (sh võlakohustusi euroala keskpankade ees) täita, siis kannavad euroala keskpangad kahju.

Keskpanga omakapital ja selle tähtsus
Antud juhul on Eesti Panga ja teise keskpankade puhul peetud silmas omakapitali selle laiemas tähenduses ehk seda osa reservidest ja kapitalist, mida pank saab kasutada tekkinud kahjumite katmisel.

Keskpanga kapitalitase on tähtis, sest vähese või negatiivse omakapitaliga keskpanga puhul tekib avalikkusel peamiselt kahte sorti kahtlusi. Esiteks, kuivõrd sõltumatu on keskpank, kes peab valitsuselt küsima kapitali juurde. Teiseks, kuivõrd kindel on keskpanga soov järgida inflatsioonieesmärki, mis omakorda suurendab avalikkuse inflatsiooniootusi. Mõlema kahtluse tulemusel mureneb keskpanga usaldusväärsus ja avalikkuse usk, et keskpank saab edukalt hakkama inflatsiooni kontrollimisega.

Eesti Panga kasumieraldused riigieelarvesse
Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 109 miljonit eurot. Riigieelarvesse pole raha antud viiel aastal, neist neljal aastal sai keskpank sai kahjumit ja ühel aastal oli ette näha, et järgmine aasta lõpeb kahjumiga.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus