Eesti Elu
Eesti Panga muuseumil uus ja väärikas kodu
Eestlased Eestis 06 Jan 2012 Ille Grün-OtsEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eesti kroon on nüüd juba üle aasta ajalugu. Rahva meeles ja südames elab aga oma raha ikka edasi. Suureks abiks mälestuste hoidmisel on alati olnud erinevad muuseumid. Ja ega meie viimane kroon polnud ainus raha, mis Eesti Vabariigis maksevahendina toiminud on. On olnud margad ja Vene rublad ja Saksa margad ja igasugused kupongid ja mis kõik veel. Kõik, mis seondub meie raha ja pangandusega üldse, on kogutud Eesti Panga muuseumi, mis 2011. a viimastel päevadel Eesti Panga hoonetekompleksis pidulikult taasavati ja kogu rahvale 2012. a algusest uudistamiseks kättesaadav on.

Muuseum alustas ühes toas

12. juunil 1997, Eesti krooni viienda aastapäeva ürituste raames, lõikas Eesti Panga tollane president Vahur Kraft pidulikult läbi lindi – Eesti Panga muuseum sai avatud.


Muuseum asus toona ühes toas Estonia puiestee 11 hoones, mille ruumes tegutses varem Maapank. Kogu sisustus ja vitriinid olid tellitud spetsiaalselt muuseumi vajadusi arvestades.

Kompaktne ekspositsioon hõlmas Eesti Panga algusaegu, Eesti rahasüsteemi 1918–1940, okupatsioonirahasid, Eesti krooni taassünni lugu ja 1992. a rahareformi. Muuseumis sai tutvuda kõigi Eestis välja antud rahatähtede ja müntidega. Vaatena tulevikku olid väljapanekus Eesti kunstiüliõpilaste kavandid, milline võiks nende ettekujutuses välja näha Euroopa ühisraha euro.

Euro tulekuga aasta tagasi muutus kõik, mis oma rahaga seotud, veelgi olulisemaks. Senises 180 m² muuseumis jäi ruumi ilmselgelt väheks. Nii otsustati kogu väljapanek kaasajastada ning uutesse ja suurematesse ruumidesse üle kolida.

Uue muuseumi algus juba 2008. aastas

Eesti Panga vana muuseumituba suleti remondiks ja laiendustöödeks eelmise aasta 1. aprillil. Eeltööd muuseumi uuendamiseks algasid aga juba 2008. a, projekteerimisega alustati 2009. Alul plaaniti, et kolme aasta peale kokku läheb muuseumi renoveerimine, sisustamine ja ekspositsioon maksma 1,28 milj eurot. Suur osa rahast oli mõeldud muinsuskaitse all olevate ruumide renoveerimisele – tegu on ajaloolise Aadlipanga majaga (Eesti Panga hoonetekompleksi Estonia teatri poolsel nurgal Estonia pst 11, see ilus punase torniga maja). Paraku algselt plaanitud rahaga hakkama ei saadud. Muuseumi juhataja Siiri Riesi sõnul läks kogu projekt maksma 1,7 milj eurot. Kõige rohkem raha kulus hoone restaureerimisele. Põhitöövõtja oli firma Haapsalu Restauraator, kes kasutas ka alltöövõtjate abi.



Ries ütleb, et palju muuseumi väljapanekust on n.ö. laenuks võetud Eesti teistest muuseumidest: „Meid on väga palju aidanud Eesti Ajaloomuuseum, Riigiarhiiv, Linnaarhiiv. Muuseumi avamise ajaks toodi kohale originaalsed esimese Eesti Wabariigi aegsed rahakavandid, mille autoriks olid Günther Reindorf ja Kristjan Raud. Minu meelest on see väga suur õnn, et need üldse alles on ja me neid inimestele näidata saame!“ Loota on, et edaspidi tehakse näitus ka neist kavandeist, mis kunstnikud enne Eesti krooni uuestitulekut tegid.

Avamisel kohal Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobson isiklikult

Muuseumi uute ruumide avamine oli tõeliselt põnev. Oodatult olid kohal nii Eesti Panga praegune president Andres Lipstok kui ka muuseumi esmase avamise ajal presidendiks olnud Vahur Kraft. Avamisel olid ka kõik suurkujud, kes Eesti krooni rahatähtedel: Anton Hansen Tammsaare, Jakob Hurt, Karl Ernst von Baer, Rudolf Tobias, Paul Keres, Carl Robert Jakobson ja Lydia Koidula. Seda küll suhteliselt elutruude vahakujudena (kohal juunist 2008, autoreiks vahakujudemeistrid Ene Mänd ja Andres Mänd).

Ühtäkki olid aga Jakobson ja Koidula kohal ka täiesti elavatena! Asjassepühendatud küll teadsid, et päriselt oli tegu Vanemuise teatri näitlejate Riho Kütsari ja Ragne Pekareviga, aga efekt oli vahva. Nemad siis lühinäidendi vormis seda avamist tähtsate meeste kõnede kõrval toimetasidki.

Et muuseumipoes saab oma taskutesse ununenud kroone eurodeks vahetada (nüüd ja igavesti, nagu lubati), vahetas oma viimased kroonid eurode vastu ka keskpanga president Andres Lipstok. Oli neid vahetajaid teisigi.

Päris ehe Eesti kuld

Nii suurt kullakangi, kui seda muuseumi taasavamisel näidati ja ka katsuda sai, polnud ilmselt enamik kohalviibijaist kunagi oma silmaga näinud, veel vähem pihus hoidnud. Tegu oli ajaloolise Eesti Panga kullaga aastast 1922, mille tagastas Eestile 1990. aastate algul Rahvusvaheline Arveldustepank. Ajaloolise kullakangi tõi Eesti Pank Eestisse 2011. a detsembris USA keskpangast Federal Reserve Bank of New York. Kullakangi eksponeeritakse edaspidigi muuseumi uues väljapanekus, kuid ehtsat kullakangi on võimalik muuseumis näha lühikest aega – päris kuld pannakse Eesti Panka kindlalt hoiule.

Selle konkreetse kullakangi puhtusaste on 995,2 ehk tänapäevases mõistes ei vasta investeerimiskulla standardile (see on 999,9). Eesti Panga sularaha ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve sõnul käivitati sama kulla alusel 1990. aastate algul rahareform. Väike osa kullast jäi üle, täpsemalt 265 kg, mis kuulub siiani Eesti Pangale ja seda hoitakse USAs.

Muuseumis näidatav kullakang kaalub 11,3 kg ja maksab ligi 470 000 eurot. Nii et suhteliselt väikest kullakangi käes hoida on oi, kui raske – kulla tihedus on nimelt hästi kõrge ja üsna pisike kullakang kaalub ootamatult palju.

Roosve selgitas, et kunagine Eesti Vabariigi kuld anti omal ajal N. Liidule osaliselt välja Rootsi ja Inglismaa keskpangast (1941. ja 1967. a), kuid USA keskpank ja Rahvusvaheline Arveldustepank seda ei teinud.

Muuseumimaja pikk ajalugu

Muuseum asub niisiis Estonia pst 11, kunagises ametliku nimega Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoones. Hoone on tänu oskuslikule renoveerimisele säilitanud oma algupärase, varsti juba 108 a taguse väljanägemise nii seest kui väljast.

Maja valmis 1904. a esimese kaasaegse spetsiaalselt pangaks rajatud hoonena Tallinnas. Autor on Riia arhitekt August Reinberg. Punastest tellistest hoone on ehitatud neogooti stiilis, mõjutustega Põhja-Saksa telliskivigootikast. Maja põhiline dominant on lõvikujulise tuulelipuga nurgatorn, mille portaali kohal on vapikilp Eestimaa kubermangu sümboliga. Lisaks on torni seinal Harjumaa vapp ning Tallinna, Paldiski, Rakvere, Paide ja Haapsalu linnavapid. Maja interjööris domineerib historitsism, mis kajastub seina ja laemaalingutes, värvitud stukkdekoorides, nurgatorni vitraažides ning lühtrites.

20. septembril 1944 sakslaste taandumisel ja enne Vene vägede sissetungi Tallinna, moodustati majas Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Tiefiga, et taastada 1940. a kaotatud iseseisvus. Kahjuks okupeeriti Eesti taas, suurem osa Tiefi valitsuse liikmeist ei pääsenud Läände ja arreteeriti uute vallutajate poolt peagi.

Hoone tuli täielikult Eesti Panga valdusse 1998. aastal.

Mida uues muuseumis näeb ja teha saab

Eesti Panga muuseumi kaasajastamisega laienes ekspositsioonis kajastatavate teemade ring. Lisaks Eesti raha ajaloole tutvustatakse raha rolli ühiskonnas ja keskpanga tegevust. Külastajatele on avatud panga kunagine varakamber, kus asub raha valmistamisele pühendatud väljapanek.

Uuenenud muuseum täidab lisaks raha ja Eesti Panga ajaloo tutvustamisele silmaringi laiendamise eesmärki. Selleks on loodud interaktiivsed ja põnevad väljapanekud, mis seletavad keskpanga ja eurosüsteemi ülesannet ning annavad põhjaliku ülevaate valdkondadest, millega keskpank ja eurosüsteem tegeleb: raha- ja majanduspoliitika, finantssüsteem ja selle stabiilsus, maksesüsteemid, välisvarade haldamine, raha tootmine ja roll ühiskonnas.

Keskpankade ülesanne on tagada hinnastabiilsus. Näitus aitab külastajal mõista, kuidas seda tehakse. Keskpanga tegevust hinnastabiilsuse tagamisel tutvustavad videoklipid, mängud ja virtuaalsed näitused. Käsitletakse laenamise ja säästmise teemat, keskpanga välisvarade kujunemist ja haldamist, majanduse analüüsimist ja prognoosimist. Kaardi- ja internetimakse simulatsioonid tutvustavad maksete edastamise raamistikku ja Eesti Panga hallatavate arveldussüsteemide rolli maksesüsteemis.

Väljapanek on jaotatud maja aadli- ja talupojasaali, nurgatorni ja vana varakambri vahel. Aadlisaalis saab tutvuda raha ajaloo ja rolliga ühiskonnas. Varakambris saab ülevaate, kuidas ja millest raha tehakse (puuvillast, muide!), seal saab praktilist õpetust, kuidas kindel olla, et tegu on õige rahaga ning näeb sedagi, kuidas keskajal karistati raha võltsimise eest.

Talupojasaalis saab ülevaate keskpanga tegevusest, mh saab põhjaliku ja arusaadava interaktiivse tutvustuse eurost: millised on rahatähed ja mündid, kus ja millised on turvaelemendid jne.

Muuseumikompleksis asuvad ka pressikonverentsiruum ja muuseumi pood. Poes saab vahetada kroone eurode vastu, vahetada katkist või rikutud raha, soetada Eesti Panga meenetooteid (meenemünte ja numismaatilisi tooteid, EP raamatuid) ning samuti on poest võimalik endale kaasa osta muuseumiga seotud meeneid. Müntide vahetamiseks on spetsiaalne automaat. Masinast saab tšeki, mille vastu saab poe kassast kursile vastava summa eurosid.

Muuseumi külastamine on tasuta. Mingit isikuttõendavat dokumenti esitama ei pea. Muuseum ja selle juurde kuuluv pood on avatud teisipäevast reedeni kl 12–17 ja laupäeviti kl 11–16. Laupäeviti korraldatakse üldharivaid loenguid ja muid tegevusi kogu perele. Lähem info netiaadressilt , telefon +372 6680760, lisaks ka või +372 6680 650).
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus