Võrreldes möödunud aastaga on Eesti tõusnud Maailma majandusfoorumi (World Economic Forum, WEF) riikide globaalse konkurentsivõime raportis (Global Competitiveness Report) kahe koha võrra. Täna avalikustatud raportis on Eesti 32. kohal.

Tabeli TOP10 riigid on samaks jäänud. Šveits on jätkuvalt maailma kõige konkurentsivõimelisem riik, USA on veelgi langenud maandudes 4. kohal. TOP10 seni ainukese Aasia riigina eelmisel aastal 3. kohale tõusnud Singapur on oma koha säilitanud. Eelmisel aastal 4. kohal olnud Rootsi on teinud hüppe ja saanud 2. koha.

Eesti on Euroopa Liidu uute liikmesriikide arvestuses eelmisel aastal kaotatud liidrisärgi taas selga tõmmanud. „See on toimunud eelkõige tänu konkurentsivõime baastegurite nagu makromajanduslik stabiilsus paranemisele ning innovatsioonipõhiste majanduste hulgast väljakukkumise hinnaga,“ kommenteeris Eesti koha paranemise tagamaid Eesti Arengufondi seirejuht Kitty Kubo. Suurima panuse tabelikoha tõusu andis valitsuse eelarveseisu parandamine, tööturuseadustiku muutmise mõju on samuti olnud positiivne. Samas on ka tagasilangemine innovatsioonipõhiste rikaste majanduste grupist nn üleminekumajanduse hulka tõstnud baastegurite ning vähendanud kõrgema lisandväärtuse tegurite nagu innovatsioon ja äri arengutase kaalu koondhindes.

„Eesti tulemus näitab, et Valitsuse poolt kriisi keskmes tehtud otsused on vilja kandnud ja mõneti oleme vahepeal kaotatud konkurentsivõimet suutnud taastada. Teisalt aga mitte enamat – sest uue majanduskasvu jaoks baasteguritest olulisemates keerukamates konkurentsivõime tegurites oleme teiste riikidega võrreldes järgi andnud. Teisisõnu, me pole suutnud kriisi kasutada oluliste struktuurimuutuste esilekutsumiseks ja majanduse konkurentsivõime uutele, püsivamatele ja tulusamatele alustele viimiseks,“ lisas ta.

Eesti on veelgi kohta kaotanud pika-ajaliseks puudujäägiks olnud äri arengutasemes, seda eriti rahvusvaheliste tarneahelate kontrolli, klastrite arengutaseme, kohalike tarnijate olemasolu ja kvaliteedi, jne tegurites. Varem Eesti tugevuseks olnud tehnoloogilise küpsuse, tehnoloogia ettevõtetes kasutamise ja tehnoloogiale üldise ligipääsetavuse osas oleme samuti järgi andnud. Otseselt kriisi tagajärjeks võib pidada langust finantsturgude olukorra (laenude kättesaadavus, börsi likviidsus, pankade olukord) ja turgude suuruse tegurites.

„Selliste arengute jätkumisel on Eestil väga raske konkureerida majanduse restruktureerimiseks hädavajalike uute teadmusmahukamate välisinvesteeringute saamises. Võistleme nii investeeringute, turgude kui ka tööjõu pärast eelkõige teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning siin hakkavad ka WEF raportis juba mitmendat aastat tublit kasvu näidanud Poola, aga ka oma positsioone oluliselt parandanud Leedu meile kandadele astuma,“ kommenteeris Eesti väljavaateid Eesti Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.

WEF avaldab riikide globaalse konkurentsivõime raportit 31.korda. Raport on maailmas omataoliste seas üks esinduslikumaid tuginedes kuulsate majandusteadlaste Jeffrey Sachs’i ja Michael Porter’i (USA) konkurentsivõime käsitlusele ning kattes peaaegu kogu maailma. Seekord on hõlmatud 139 riiki. Tänavune raport kajastab riikide olukorda majanduskriisist väljuvas maailmas.

Eesti Arengufond on Maailma Majandusfoorumi ametlik partner Eestis, kes toetab Eesti ettevõtetelt raporti ettevalmistamiseks vajalike andmete kogumist ja korraldab tulemuste avaldamist.

Eesti Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud organisatsioon, mille eesmärk on teostada majanduse tulevikuvõimalusi avavat arenguseiret ning investeerida uutmoodi mõtlevatesse ja ambitsioonikalt tegutsevatesse Eesti tehnoloogiaettevõtetesse.


Lisainformatsioon:
Kitty Kubo, Seiredivisjoni juht

6161061

Heido Vitsur, majandusekspert

6161062

WEF raport asub: http://www.weforum.org/en/init...

http://www.arengufond.ee/

Märkmed: