Oliver Tiks, PM online
Eestis sureb väliste tegurite, sealhulgas liiklusõnnetuste ja enesetappude tõttu märgatavalt rohkem inimesi kui mujal Euroopas. Eestist ettepoole jääb selles arvestuses ainult Leedu ja meie kannul on tihedalt Läti.

Eestlased on Euroopas esirinnas meeste enesetappude ja avariides hukkunute poolest.

Eurostati viimase raporti kohaselt moodustavad Eesti, Läti ja Leedu 2001.-2003. aastani kogutud keskmiste statistiliste näitajate järgi Euroopa Liidu riikide hulgas omaette grupi, mida iseloomustab laste ja teismeliste ning 20-64-aastaste täiskasvanute kõrge suremus.

Seejuures tuuakse raportis peamiste surmapõhjustena Balti riikides eraldi välja nn välised tegurid, muuhulgas enesetapud ja liiklusõnnetused ning südame- ja veresoonkonnahaigused, mida peetakse siin ligemale kahe kolmandiku surmajuhtude põhjuseks.

Alla 20-aastaste noorukite surmapõhjuste hulgas domineerivad kogu Euroopas nn välised tegurid.

Eestis hukkub peamiselt erinevate vigastuste ja mürgituste tõttu iga 100 000 elaniku kohta 48 noorukit, mis on sama palju kui Lätis ja veidi vähem kui Leedus. Kuid näiteks Rootsis on selliste surmajuhtumite arv ainult 10, Hollandis 11 ja Suurbritannias 12.

Eavahemikus 20-44 on samuti levinuimaks surmapõhjuseks erinevad välised tegurid, mille tagajärjel hukkub Eestis 100 000 elaniku kohta 255, ent Hollandis ainult 36 inimest. Ka selles tabelis mahub Eesti esikolmikusse Leedu ja Läti vahele.

Seejuures tõuseb selles eagrupis olulisele kohale surmapõhjuste hulgas meeste enesetappude rohkus.

Eestis otsustab endalt elu võtta 55 meest iga 100 000 elaniku kohta, millega me jääme taas maha ainult Leedust ja edestame napilt Lätit. Kõige vähem enesetappe sooritatakse Vahemere-äärsetes riikides: Kreekas oli ainult 5, Itaalias 10 ja Maltal 11 enesetapujuhtumit 100 000 elaniku kohta.

Ka 45-64-aastaste inimeste surmajuhtude sageduselt on Eesti, koos Läti ja Leeduga Euroopa esimeste seas.

Selles eagrupis pole aga kõige levinumaks surmapõhjuseks enam välised tegurid, vaid erinevad pahaloomulised vähkkasvajad. Kasvajate tõttu sureb Eestis 45.-64. eluaastal 152 meest 100 000 elaniku kohta, samas kui Rootsis on see arv ainult 39 ja Soomes 51.

Üle 65-aastaste seas muutuvad kõige levinumaks surmapõhjuseks südame- ja veresoonkonnahaigused, mille osas asub Eesti 2881 surmajuhtumiga 100 000 elaniku kohta samuti Euroopa riikide edetabelis kõrgel kohal, jäädes maha vaid Tšehhist, Lätist ja Slovakkiast.

Kõige vähem, 869 inimest 100 000 elaniku kohta, sureb südame- ja veresoonkonnahaiguste tõttu 65-84-aastaseid inimesi Prantsusmaal.

2003. aasta andmete järgi oli Euroopas meeste keskmine eluiga 75 ja naistel 81 eluaastat. Viimaste andmete järgi on Eesti meeste keskmine eluiga 66 ja naistel 78 eluaastat.

Märkmed: