Eesti Elu
Eesti on, Eesti jääb, Eesti olema peab
Eestlased Kanadas 25 Feb 2011 K.Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Muidugi tundis lehelugeja ära värsid populaarsest laulust "Mere pidu", mille on loonud praeguse aja kõige tuntum kihnlane Virve Elfriide Köster, kellele president Ilves andis kolmapäeval EV aastapäeva puhul üle isiklikult riikliku autasu. Kihnu Virve kallistas autasu vastu võttes presidenti soojalt ning lubas, et kuigi tunneb autasust suurt rõõmu, uhkeks ta ei lähe. Aga pisut uhkust võib ta ju kõigele vaatamata tunda, sest tema laulud on jõudnud palju kaugemale pisikesest Kihnu saarest ja kaugemale meile kallist Eestist. Need on jõudnud ka Toronto eesti kooli, kus seda laulu viimase salmi jaoks pisut muudetud sõnadega esitasid T.E.S. Täienduskooli lõpuklassi õpilased teisipäeval, 22. veebruaril Toronto Eesti Maja suures saalis toimunud Eesti Vabariigi 93. sünnipäeva tähistaval aktusel.

Koolipere on ikka traditsioonidest kinni pidanud ja suuremaid tähtpäevi koos pühitsenud. Ei olnud seegi kord erandiks. Ja pidulik osa toimus samuti sisseharjunud kava kohaselt.
Alustuseks tõusti kooli lipu tervituseks, mille tõid saali Maili Vessmann, Erik ja Liina Sadul ning ühiselt kõlasid lauluread "Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga..."
Avasõnas toonitas koolikomitee esinaine Elle Rosenberg muuhulgas, et meil on oma koduse maa ees ka kohustused ning tuletas meelde, et riigi hea käekäigu eest seismisel tuleb täita oma kodanikukohust - anda oma hääl Riigikogu valimistel.
Ka avaldas Elle Rosenberg kaastunnet Haapsalu laste hooldekodus toimunud tuleõnnetuses kannatanute lähedastele ja juhtis tähelepanu, et mh on võimalik anda omapoolne panus hooldekodu taastamisele, tehes EERO kaudu annetuse. (EERO kontaktandmed on EE tähtraamatus lk. 45)
Elle Rosenberg tutvustas ka kaht märtsivaheaja projekti õpilastele - koostada eestikeelne koomiks ning sarnaselt sõnausele leida inglis- või eestikeelsed vasted teatud sõnadele. Lähem info selle kohta tuleb kooli kodulehele blogis speakesto.
Samuti on kooliperel kavas ühineda Eestist tulnud üleskutsega süüdata mälestusküünlad 1949. a märtsiküüditatute mälestuseks. Koolikomitee esinaine lõpetas sooviga, et Eesti maa ja rahvas jääks terve ning tugevana kestma.
Aktusel esines kõnega Eesti Vabariigi Kaitseväe leitnant Markus Alliksaar, kes igapäevatöös on meteorologist ning kes tegutseb Eesti Maja juhatuses, on aktiivne Metsaülikoolis ning Püssi- ja Püstoliklubis, mille esimees ta on. Markus Alliksaar keskendus oma eesti- ja ingliskeelses kõnes Vabadussõjas saavutatule ning tolleaegsetele võtmetegelastele Eesti poliitikas. Et sõnum kuulajateni jõudis, kinnitas tugev ja soe aplaus.
Sõdades langenuid mälestati küünalde süütamisega ja luuletusega "Puhake, paremad pojad", esitajaks Helena Stahl, Robert Cyrwus ja Nicole Pede, klaveril esitas tõsise teemaga sobivat muusikat Kaire Hartley.
Lühike aktuse kava jätkus rahvatantsuetteastega, mille korraldas "Kungla" rahvatantsurühmas tantsiv eesti kooli õpetaja Talvi Parming.
Õpilaskoor Heli Tenno juhatusel laulis neli laulu: "Vastlad", "Lapsepõlve kodu" (solistid Katrine Eistrat ja Linnea Soots), "Pisike puu" ning kooli "oma" laulu, Peeter Kopvillemi "Eesti, mu isamaa".
Piduliku koosviibimise ametlik osa lõppes ühiselt "Eesti hümni" laulmisega.
Kooliõhtu jätkus klassides, kus õpilasi oli juba sünnipäevakringel ootamas. Riigi sünnipäeva-meeleolulised tunnid olid eriti Eesti-kesksed, sest Eesti on, Eesti jääb, Eesti olema peab...
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus