Öine Vahtkond — Nočnoi Dozor (ND) kuulutas oma senise tegevuse rahuvõitluseks ja kutsub maailma taunima kohtumõistmist nende üle. Prognooside kohaselt võtavad Eesti võimud neid kuulda. Interfaxi Tallinna korrespondent teatas 30. detsembri varahommikul sõna sõnalt järgmist:
Eesti ND avalik kiri maailma üldsusele
Tallinna sõdur-vabastaja mälestusmärki fašistide eest kaitsev ühiskondlik liikumine ND saatis sõltumatule ajakirjandusele, Venemaa ja Lääne õiguskaitsjaile, Euroopa Nõukogule ja Europarlamendile avaliku kirja. Interfaxile edastatud kirjas palub liikumine luubi alla võtta Tallinnas lõpule jõudvat kohtuprotsessi, kus liikumise aktiviste süüdistatakse 2007. aasta aprillikuiste massirahutuste korraldamises.
Kiri märgib, et kohtualuste Dmitri Linteri, Dimitri Klenski, Maksim Reva ja Mark Sirõki otsuse kuulutab kohus välja 5. jaanuaril 2009.
"Prokurör nõudis kõigile neljale 3-aastase katseajaga tingimisi 3- kuni 5-aastast vabaduskaotust. Ükski kohtualune pole end süüdi tunnistanud. Isegi kohalik ajakirjandus ei tee poliitiliseks nimetatava protsessi kunstlikkusest saladust," ütleb kiri ja jätkab: "Lääs valutab südant Anna Politkovskaja jt Venemaa tagakiusatud ajakirjanike pärast, ei hooli aga Eesti vene ajakirjanikust Dimitri Klenskist, kes samuti püüab vahendada tõtt tegelikest oludest Eestis," leiab ND.
Ei Kreeka ega Prantsusmaa võimud, kes hiljuti on näinud julmemaidki massikorratusi kui Tallinn, pole püüdnud korratuste põhjustamist ajada oletuslike organisaatorite kaela. "Meil Eestis on kogu süü veeretatud Öine Vahtkonna vabatahtlikele, kes maist 2006 on ühiskondliku algatusena kaitsnud mälestist vandaalide eest, keda ässitasid ja mahitasid valitsusvõimud ning valitsuse [meelsed?] teabelevivahendid," ütleb pöördumine.
ND meelest "tuleb välja nii, et korratustes on süüdi need, kes korraldasid ümarlaudu, kirjutasid muuseas maailma juhtidele ja eurostruktuuridele kirju, pöördumisi ja üleskutseid hoiatamaks läheneva häda eest, st püüdsid ära hoida korratusi. See on sama hea kui süüdistada rahuvõitlejaid sõja vallapäästmises."
Liikumine avaldas lootust, et ehk aitab maailma üldsuse toetus "lisaks süütute säästmisele võtta kriminaalvastutusele ka 2007. aasta aprillis Eestis toimunud massikorratuste tõelised organiseerijad".
(Interfaxi 30. detsembri 2008 sõnum) ja ND piiari Larisa Neščadimova avaliku kirja originaal)
Rahuvõitluse kriminogeenne taust
Teatavasti süüdistatakse ND juhtnelikut massikorratuste organiseerimises 26.–28. aprillil 2007. Korratustega kaasnesid vastuhakud võimuesindajatele ja massilised kuriteod vara vastu. Nii kinnitas Prokuratuuri 18. oktoobri 2007 pressiteade, et Tallinna südalinnas pandi rahutustes toime hulganisti rüüstamisi, purustamisi ja süütamisi, millest tekkinud kahjude hüvitamist taotles mitusada ettevõtet.
Praegu kohtu all viibiv ND liige Maksim Reva oli enne aprillirahutusi suhteliselt tundmatu poevaras. Aastal 2004 varastas ta Mustakivi keskuses kassitoitu ja šampooni ning aastal 2007 riideid Humana kauplusest. Mõlemal korral tunnistas Reva süüd ja sai rahatrahvi, millest osa oli veel eelmise aastani maksmata. Pärast Reva süütegude paljastamist Kanal-2-s ütles ND piiar Larisa Neščadimova Molodež Estoniile, et tegu on kohtualust kahjustava lekkega eriteenistustest ja et nii püütakse mõjutada kohut.
Prokuratuuri 8. mai 2007 pressiteade kinnitab, et aprillirahutuste tõttu alustatud kriminaalasjades uurimise alla võetud enam kui kolmesajast kahtlusalusest oli enamik (vähemalt 218 isikut) varemgi kuri- või väärteo eest karistatud. Aprillirahutustes kaasalööjad olid eelnevalt sooritanud mitu süütegu isiku kohta (kokku 1470 väär- või kuritegu).
Eesti vaatlejad
peavad aprillirahutuste osaliste pehmet kohtlemist EV kohtuvõimu puudulikkuse ja EV välispoliitilise järeleandlikkuse ilminguiks.
Eesti antisovetliku vastupanuliikumise veterani Mart Nikluse kommentaar:
"Mitmekordse kommunismivangina võin kinnitada, et eestlastest juristide hulgas on kohtuprotsesside politiseerimine olnud juba aastakümnetepikkune traditsioon. Selles vaimus on välja koolitatud postsovetlike õigusemõistjate uus generatsioon ning ega praegunegi justiitsjanditamine marumuulastest neliku ümber seesugustele mingi senitundmatu eriala pole. Kes mind selles asjas ei usu, pöördugu selgituse saamiseks näiteks vahepeal tõenäoliselt poliitilist värvi vahetanud Erich Vallimäe, Siim Kirsipuu ja Asta Toominga poole Jüri Kuke, Johannes Hindi, Ain Aitsami jmt saatuse n-ö vormistamisel."
Endine Moskva suursaadik ja artiklikogumiku "Pronksiöö proloog" autor Mart Helme leiab, et kohtute sõltumatusest Eestis rääkida ei saa ja selgitab ND pehmekäelise kohtlemise motiive.
"Esiteks muidugi hirm. Kardetakse, et Venemaa võib karmide karistuste määramise korral oma viienda kolonni uuesti tagajalgadele ajada. Seega kardetakse nii Moskvat kui kohalikke venelasi. Aga kardetakse ka lääne sõprade reaktsioone.
Viimane punkt ongi ilmselt kriitilise tähtsusega. Tõenäoliselt on meie juristid lääne ekspertide abiga järeldusele jõudnud, et Moskva on oma kohalike käsilastega meid järjekordselt kahvlisse võtnud. Ja et rohkem kui eestlaste nördimust tuleb karta seda, et praegu süüpingis kohtu, riigi ja eestlaste üle irvitavad tegelinskid viivad asja edasi Euroopa kohtusse. Ning võidavad seal, sundides sel moel Eestile peale veel suurema alanduse kui praegu.
See aga, et kohtus suudetakse tõestada vaid kohtualuste sõnakuulmatust, räägib valusalt meie riiklikust ebakompetentsusest. Viletsast ja tilkuvast luurest, nõrgast kohtupraktikast ja jõuetust ning allaheitlikust poliitilisest juhtimisest. Aga samuti riigi ladvikus kohad sisse võtnud kartelli ükskõiksusest ja karistamatusest."
Mart Helme kommentaar "Tõnismäe kaotatud lahing" ilmus täielikult 15. detsembril 2008 portaalis
WWW.Delfi.EE (
http://www.delfi.ee/news/paeva...)
Allikas: Holger Kaljulaid
Kontakt:
Sõltumatu Infokeskus
www.si.kongress.ee