Eesti : Ohtlikud taimede ja kalade võõrliigid lähevad keelu alla EPLO
Kuumad uudised 12 Feb 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Autor: Ulvar Käärt EPLO
Võõrliike võib hakata kasvatama vaid ministri eriloaga teaduslikel eesmärkidel.

Keskkonnaministeeriumis ilmavalgust näinud määruse kohaselt täieneb meie loodusele tõsist ohtu kujutavate taime- ja loomaliikide nimekiri veel 22 võõrliigiga, kelle kasvatamine ning üle piiri toomine keelatakse.

Enamiku nendest moodustavad taimed, millest on kõige probleemsemaks muutunud tuulekaer. “Tuulekaer on umbrohuna muutunud nuhtluseks kõikide maakondade viljapõldudel, kuna taim on väga hea paljunemisvõimega, andes korraga kuni 1000 seemet. Levides võib ta muuta looduslike liikide tasakaalu,” ütles Liina Eek keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnast. Tuulekaera kõrval lähevad keelunimekirja näiteks Põhja-Ameerikast pärit Kanada kuldvits ja Himaalaja tulnuk verev lemmalts, mis pole meie looduses veel korralikult kanda kinnitanud.

“Ennetavalt lähevad keelu alla ka sellised liigid, mida veel Eestist leitud pole, kuid millega on juba probleeme Lätis või Poolas ning mis võivad inimese abiga iga hetk üle piiri ka meile pääseda,” märkis Eek.

Keelatakse ka mitmete akvaariumikalade müük, kes suudaks meie veekogudes kohastuda ja kohalikud veeloomad välja tõrjuda. Ohtlikest kalaliikidest on kõige tähelepanuväärsem 2005. aasta suvel Narva veehoidlast avastatud äärmiselt visa Aasiast pärit kaugida unimudil, kes kujutab apla röövkalana tõsist ohtu nii konnadele kui ka mageveekaladele.

Hävimatu unimudil

Tartu ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi teaduri Meelis Tambetsi sõnul ei takista kuni 25 sentimeetri pikkuseks sirguva unimudila levimist meie oludes praktiliselt miski, kuna kala on võimeline kohanema väga äärmuslike tingimustega ning suudab siin ka hästi paljuneda. “Kui unimudil peaks jäätuma, siis pärast sulamist elab ta rahulikult edasi. Samuti ei karda ta veekogude kuivamist, kuna on sellistel puhkudel võimeline kaevuma niisketesse põhjasetetesse,” selgitas Tambets. “Kui noored unimudilad toituvad vetikatest, siis juba kümne sentimeetri pikkuselt hakkavad nad õgima konnavastseid ja sööma kõiki teisi kalu, kellest jõud üle käib. Nii tõrjuvad nad teised kalad veekogust välja ja hakkavad lõpuks üksteisest toituma.”

Kõiki keelatud taimi või kalu on võimalik hakata kasvatama vaid keskkonnaministri eriloaga teaduslikel eesmärkidel. “Sellistel juhtudel peab näiteks botaanikaaedades olema garanteeritud, et ohtlikud taimed kaugemale ei levi,” lisas Eek.

Ohtlikud võõrliigid

Taimed:

•• roomav akroptilon, ambroosia (pärit Põhja-Ameerikast, tuuakse sisse vilja- ja päevalilleseemnetega), Ameerika ruse (pärit Ameerikast), verev lemmalts (Himaalajast pärit ilutaim), Kanada kuldvits (aiataim Põhja-Ameerikast), sügis-kuldvits (pärit Põhja-Ameerikast, hakati Tartu botaanikaaias kasvatama juba 19. sajandi lõpul), vooljas pargitatar (Jaapanist pärit ilutaim), Sahhalini pargitatar (Ida-Aasiast pärit aiataim), voolja ja Sahhalini pargitatra hübriid, tihe jõgikatk (Brasiiliast pärit akvaariumitaim), vesikatk (kasvatatakse samuti akvaariumides), tuulekaer.

Kalad:

kääbus-koerkala (USA-st toodud akvaariumikala), ebarasboora (pärit Kaug-Idast), sälkmokk (Ida-Siberist ja Hiinast pärit akvaariumikala), pruun kärpsäga (Euroopasse toodud USA-st), must kärp-säga (pärit samuti USA-st), punakõht-päikeseahven (USA-st pärit akvaariumikala), harilik päikeseahven, Lepomis macrochirus (eestikeelne vaste puudub, akvaariumikala), kaugida unimudil, jõe-uusmudil.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus