Eesti Naisüliõpilaste Selts 100. Perekonnaõhtu ja aktus.
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi perekondlik koosviibimine Torontos seltsi 100. sünnipäeva võlus
Eelnevalt ENÜSi 100. aastapäeva tähistavale aktusele toimus 22. oktoobri õhtul perekondlik koosviibimine Royal Yacht Club’is. Lisaks 100 a aurale andsid sellele erilise võlu kõik me külalised: seltsi liikmed Montrealist ja Ottawast, teiste Toronto eesti akadeemiliste organisatsioonide esindajad abikaasadega ja kõige haruldasem – kauge külaline Eestist, Tartust, ENÜS’i liige vil! prof. Margit Sutrop. Kõigele krooniks viibis meie keskel ka Toronto koondise liige, kelle vanus ületab ENÜSi 100 – vil! Laine Pant, kes tähistas oma 100. a. sünnipäeva septembris ja nüüd elas innuga kaasa seltsi suure juubeli tähistamisele.
Maitsvale einele eelnes pildistamine, mis õnnestus hästi ja lõbusalt tänu klubis asuvatele treppidele ja humoorikale fotograafile. Õhtusöögi eel tervitas kohalolijaid soojasõnaliselt ENÜSi Toronto koondise juhataja vil! Kaja Telmet, kes teatas, et tähistatakse ka Toronto koondise 60. sünnipäeva. Hea kokkusattumine! Ta avaldas kiitust vil! prof. Tiina Kirsile kirjutise eest Toronto koondise ajaloost ENÜSi 100. a. juubeliteoses.
Söögipalve pidas vil! Aino Müllerbeck, kes oli rõõmsalt üllatatud, et tema koostatud lühikeses palvuses esines mõte: „Õnnista me püüdlusi, mis kooskõlas ENÜSi põhimõtete ja taotlustega“, kajastades aktusekõneleja Margit Sutropi mõtteid nii perekondlikul koosviibimisel kui ka aktusel.
Õhtusöögi vältel tervitasid: Eesti Korporatsioonide Liidu nimel vil! Tõnu Tõsine, edastades ka korp! Estica õnnesoovid, naisorganisatsioonide poolt korp! Filiae Patriae liige vil! Mari-Ann Tammark, kes samuti andis edasi soojad soovid oma korporatsiooni nimel. Eesti Üliõpilaste Seltsi („Hurda kutsikaid“) esindas vil! Enn Varrik, andes üle õnnitlused ENÜSi suure juubeli ja Toronto koondise 60. aastapäeva puhul.
Aktusekõneleja Margit Sutrop tõi sooje tervitusi Eestist nentides, et seal hinnatakse Toronto koondist väga. Ta kõneles ka Nõukogude võimu kehtestamisele järgnenud toimetustest, säilitamaks ENÜSi vara. Näiteks seltsile kuuluv serviis jagati lihtsalt omavahel ära, et seda hoida, kuni vabadus koidab taas. Nii säilitati muudki seltsi vara ja kui saabus aeg, kus vabadus tuligi ja selts taastati, tassiti kõik jälle kokku… Hakati jälle koos hingama.
ENÜS võib uhke olla oma liikmete talendirikkusele. Nii ka seekord: esinesid laulugrupp „Jaaniku“, liikmed Ilo Maimets, Talvi Maimets ja Leena Tiismann, esitades kolm regilaulu: „Kutse õitsile“, „Imemaa“ ja „Pöörajooksmine“, kus kajasid laulvad lambad ja tantsivad talled. Viimaseks palaks oli „Vihmakõne, vellekõne“ Riho Ritsingu seades. Suur ja soe aplaus oli teenitud.
Kauni koosviibimise õnnestumise eest täname ENÜSi Toronto koondise juhatust eesotsas Kaja Telmetiga ja kirjatoimetaja Helge Kurmiga. Pearaskus selle õhtu korraldamisel lasus aga vil! Ene-Liis Martensi õlgadel, kes ettevõtmise nii toredasti läbi viis ja kellele siinkohal kuulub siiras tänu.
Hingekosutav ja tegutsemisele õhutav oli kohata nii hulgaliselt seltsi liikmeid ja perekondi. Ülevas meeleolus läksime vastu järgmisel päeval toimuvale juubeliaktusele Tartu College’i saalis, kus oli südameid rõõmustamas ENÜSi Toronto koondise liikmete loodud kunst ja juba esikus tervitamas ENÜSi ajalooline näitus, üles seatud vil! Vaike Külveti oskuslikul juhendamisel. Aitäh kõigile meeldiva õhtu eest!
Gaudeamus igitur!AINO MÜLLERBECK
23. viinakuu p. anno 2011
**************************************
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi juubeliaktus
Pühapäeva, 23. oktoobri pärastlõunal pühitses Eesti Naisüliõpilaste Selts (ÜENS) piduliku aktusega oma 100. aasta juubelit. Õieti kahekordset juubelit, sest ka Toronto Koondis on jõudnud väärika 60. verstapostini. Aktus leidis aset Tartu College’i saalis, kus samaaegselt oli võimalik nautida Vaike Külveti korraldatud kunstinäitust fotode ja maalidega seltsi liikmeilt: Heli Kopti, Vaike Külvet, Reet Lindau-Voksepp, Merike Lugus ja Annaliisa Luik.
Aktus algas piduliku ühislauluga „Gaudeamus igitur”. Avasõna lausus vil! Kaja Telmet, kes meenutas Toronto Koondise loomist, asutajaliikmeid ning hilisemaid meeldivaid kontakte kodumaise taaselustatud seltsi liikmeskonnaga.
Järgneva kahe ettekande vahel oli tugev otsene seos, nagu lühidas sõnavõtus selgitas Talvi Maimets. Vil! Leena Tiismann esitas seltsi liikmeskonda kuulunud Betti Alveri 1942. aastal kirjutatud luuletuse „Mu juurde voogas”, mille lõpureast „Mu hing jääb truuks” inspireerituna oli Riho Maimets loonud selleks puhuks klaveripala, mida kuulati helilooja esituses.
Aktusekõnelejaks oli vil! Margit Sutrop Eestist, keda tutvustas Helge Kurm. Lubatagu mul siinkohal piirduda vaid mainimisega, et kõneleja on eesti filosoof, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse juhataja ning sama õppeasutuse praktilise filosoofia professor. Kõne teemaks oli „Eesti ühiskonna väärtused ja eetilised valikud”.
Kõneleja, kes viibis esmakordselt Kanadas, avaldas tunnustust siinsele ühiskonnale, kes kaugel kodumaast on loonud Tartu College’i ning suutnud ENÜSi väärtusi elus hoida, ühtlasi aidanud üles ehitada ENÜSi kodumaal. Praegu kaunistab nende seinu Toronto Koondise annetatud Osvald Timmase maal ja nende ridades osaleb noorliikmena torontolane Talvi Parming. Meenutas esimest kontakti Toronto Koondisega Tanni Kentsi kaudu, kellega ei õnnestunud eluajal kokku saada.
Kõneleja sisutihe ettekanne vääriks kahtlemata ulatuslikumat käsitlust, kui leheruum võimaldab. Üritan lühidalt edasi anda selle tuuma. Eetika keskne küsimus on: kuidas peaksime elama? Meil on ühised väärtused, mida oskame hinnata sageli alles siis, kui oleme nad kaotanud või neid kaotamas. Väärtused jagunevad positiivseiks ja negatiivseiks, viimaseid on harilikult lihtsam mõista.
Kõneleja tsiteeris endist presidenti Lennart Meri, kes väitis, et suutsime kommunismi vastu seista oma eetiliste ühisväärtuste kaudu; ja nukralt tõdes, et nüüd vaba rahvana oleme olnud edukad kõiges peale eesti väärtuste taastamise. Praegu on meil liiga vähe koostööd, usaldust, leplikkust, mis on õieti kogu maailma probleem. Põhiväärtuste kadumine võttis aastaid, küllap võtab aastaid ka nende taastamine.
Väärtused on seotud meie identiteediga mäluühenduste ja psühholoogiliste ühenduste kaudu. Meie rahvuslik identideet kasvas välja just seltsidest, mille järjepidevuse Nõukogude Liidu okupatsioon katkestas.
Kõneleja lahkas ka individualismi mõiste, mis on üks ENÜSi põhimõtetest ja mis näilisest vastandab sallivust. Tegelikult tähendab see indiviidi vabadust ja individuaalsuse rõhutamine ei tähenda, et inimene ei võiks rakenduda teiste teenimisele. ENÜSi kolm põhimõtet: rahvuslus, individualism ja demokraatia täiendavad üksteist.
Kõnele järgnes hulk tervitajaid, keda tutvustas vil! Viive Tork. Naisorganisatsioonide poolt tervitas presideeriva korp! Filia Patriae esindaja Mari-Ann Tammark; Eesti Korporatsioonide Liidu ja presideeriva korp! Fraternitas Estica poolt Tõnu Tõsine. Teisteks tervitajaiks olid Enn Varrik – EÜS, Allan Meret – korp! Sakala, Jaan Pill – ÜS Raimla, Rein Ende – korp! Revelia, Nick Kazakoff – korp! Vironia ja Olev Träss – korp! Fraternitas Liviensis. Kirjalikud tervitused olid saatnud korp! Amicitia, korp! Indla ja korp! Fidentia.
Kaja Telmet kutsus ette Tartu College’i president Jaan Meri ja president emeeritus Elmar Tampõllu ning andis ENÜSi poolt üle toetustšeki VEMUle summaga $11,375.00. Rahalise toetuse VEMUle annetas ENÜSi nimel koos oma tervitusega ka EÜS.
Viive Tork avaldas erilist tänu kolmele koondise liikmele ennastsalgava panuse eest aktuse korraldamisel: Helge Kurm, Asta Lokk ja Kaja Telmet.
Leena Tiismann oma lõppsõnas tänas nii esinejaid, korraldajaid kui kõiki aktusel osalejaid. Esinejaid tänati lilledega ning aktus lõpetati rahvushümniga.
Koondise liikmed kogunesid korraks fuajeesse ühisfoto tegemiseks ning siis järgnes omavaheline keskustelu veiniklaaside ja suupistete juures. Juubeliaktus oli väärikalt lõpule viidud ning tänu tuleks avaldada ka ilmataadile, kes meie akadeemilisi daame õnnistas sügiskarge päikesepaistega.
Eerik Purje
