Aivar Reinap, PM online
Eesti majandus on sügavas kriisis, millest pääseb vaid valuutat devalveerides. Ja seda mitte ainult mõne protsendi võrra, vaid lausa mitu korda! Niisugune ettekuulutus kõlab ülikiire majandusarenguga Eestis kohatuna, justkui mõne spekulandi soovunelmana.

Lõppeva nädala neljapäeval Äripäeva arvamusküljel ühegi vastuargumendita ja toimetuse seisukohata ilmunud soomlase Esko Passila spekulatsioon, et kroon võib eurole üleminekul odavneda kaks kuni neli korda, tekitas igal juhul Eesti raha- ja majandusringkondades elevust.

Tundus kummaline, miks majandusleht säärase väheargumenteeritud, paanikat külvata sooviva kirjutise avaldas, lugejaid selle kahtlase sisu eest hoiatamata. Kõik inimesed ei pruugi majandusasjadega kursis olla ning «Euroopa Komisjoni konsultandi» ähvardused võisid nii mõneski tekitada hirmu, kui mitte valuutavahetuse kuludega kaasnevat rahalist kaotust.

Eesti Pank kaalus kogu neljapäeva, kas tundmatu «eksperdi» spekulatsioonidele on sobiv vastata või mitte. Õhtuks pidas keskpank siiski vajalikuks devalveerimisjutud ümber lükata. Kohalikud tuntud majandusanalüütikud hindasid soomlase kirjutist ulmeks, mis ei arvesta Eesti oludega.


Passila argumendid baseerusid ülikiirel hinnatõusul, mis sööb ära majanduskasvu ning peletab siit turistid. Põhjanaabri murest võib aru saada, sest odav õlle ja viina ning muu kauba ostukoht hakkab oma hinnaeeliseid kaotama ning lisaks võtab kiire palgatõus soomlastelt võimaluse siinse odava tööjõu arvel lihtsalt raha teenida.

Arvamus, et kohalik statistika ei kajasta täielikult inflatsiooni, mistõttu majanduskasv võib olla kunstlikult paisutatud, ei tundu eriti adekvaatne. Nii palju kui viimase aasta jooksul pole Eesti inflatsioonimudelit seoses euroga liitumise sooviga ilmselt varem analüüsitud. Ka kaupade ekspordi kiire kasv kinnitab, et majanduse konkurentsivõimega pole probleeme.

Samas on Eesti majanduse kohal selged märgid ülekuumenemisohust. Majanduskasv, milles on oma roll ka eurorahal, paisutab palku ja põhjustab paratamatult inflatsiooni. Kuidas ülikiireid pöördeid pidurdada, et majandus jõuaks uute oludega kohaneda ja kiirus pikemat aega säiliks, on kõva pähkel. Paraku ei saa lahenduseks olla krooni devalveerimine, pigem siis juba hoopis revalveerimine.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Märkmed: