Eesti Muinsuskaitse Selts tähistas 25. aastapäeva
Eesti Muinsuskaitse Selts tähistas 12. 12. 2012 algusega kell 12 Tallinnas Ajaloomuuseumis asutamise 25. aastapäeva. Kaksteist minutit peale keskpäeva toodi Rene Eespere laulu „Armastan sind, Eestimaa“ saatel Suure Gildi saali riigilipp ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi lipp. Seejärel esitas Ivo Linna veel ühe laulu Alo Matiiseni isamaaliste laulude tsüklist. Üle Eesti ja väljastpoolt Eestitki juubeliüritusele kohaletulnuid tervitas Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Jaan Tamm. Kõigepealt sai tervituseks sõna Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Ta kõneles rahvaalgatuse teel sündinud Eesti Muinsuskaitse Seltsi olulisest osast Eesti iseseisvuse taastamisel. Seltsi esimehees Jaan Tamm ja auesimees Trivimi Velliste andsid president Toomas Hendrik Ilvesele üle Eesti Muinsuskaitse Seltsi XXV aastapäeva teenetemärgi, mille autoriks on Priit Herodes.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimene esimees ja auesimeheks valitud Trivimi Velliste esines ettekandega „Kas rahvas ilma mäluta või mäluga?“, kus vaatles seltsi asutumise aegu veerandsada aastat tagasi. Ta rõhutas, et Eesti Muinsuskaitse Selts ei liitnud oma tegevusega mitte ainult eestlasi Eestis, vaid üle maailma. Seltsi esimees Jaan Tamm andis oma sõnavõtus ülevaate Eesti Muinsuskaitse Seltsi tänase päeva tegemistest, tänades seltsi liikmeid ja paljusid koostööpartnereid.
Väikese kontserdi andis Imbi Tarum, kes esitas klavessiinil D. Buxtehude Aria con variazioni, J.S. Bach Allemande partiitast D duur ja P. Royer Marche des Scythes. Seejärel said tervituseks sõna kaitseminister Urmas Reinsalu, kultuuriminister Rein Lang ja põllumajandusminister Helir – Valdor Seeder, kes kõik on Eesti Muinsuskaitse Seltsi koostööpartnerid ja soovisid jätkuvat koostöö. Eesti Panga president Ardo Hansson, kes oli samuti tervitajate hulgas, meenutas Välis-Eesti Muinsuskaitse Seltsi tegevust, milles ta omal ajal agaralt osales.
Seltsi esimees Jaan Tamm esitles juubeli puhul ilmunud trükist „Eesti Muinsuskaitse Selts 25“. Suureformaadiline 423 lüheküljeline album on rikkalikult illustreeritud ja kakskümmend seitse autorit annavad selles kolmekümne viies artiklis ülevaate Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomisest ning veerandsajast tegevusaastast. Tiitellehe pöördel on ära trükitud isikute nimed ja institutsioonid, kes raamatu väljaandmiseks annetuse tegid, vahelehel on aga kõikide seltsi toetanute nimed. Raamatut sai kohapeal osta soodushinnaga, edaspidi on seda võimalik osta 25 euroga seltsi kontorist Pikk tn. 46.
Ühiselt vaadati veerandtunnist Filmiarhiivi dokumentaalkaadritest koostatud filmiprogrammi „Eesti Muinsuskaitse Seltsi alguse lugu“. Selle esimene osa oli Eesti muinsuskaitseklubide III kokkutulekust Keilas 25. aprillil 1987, mis andis olulise tõuke muinsuskaitseklubide tekkeks üle Eesti. Teine filmikatke oli Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamiskoosolekust ametiühingute maja saalis 12. detsembril 1987. Kaheksakümmend tegutsevat muinsuskaitseklubi olid Eesti Muinsuskaitse Seltsi Asutavale Kogule valinud 239 saadikut, kes asutasid Eesti Muinsuskaitse Seltsi, võtsid vastu seltsi põhikirja ja valisid seltsi esimeheks Trivimi Velliste. Valiti 37 liikmeline volikogu ja viieliikmeline keskrevisjonitoimkond. Seltsi auesimeheks valiti Villem Raam. Samal õhtul toimunud volikogu esimesel istungil valiti 15 liikmeline juhatus. Seltsi esimees nimetas oma asetäitjateks Jaan Tamme ja Heno Sarve. Kolmas osa filmiprogrammist meenutas 14.-17. aprillil 1988 Tartus toimunud muinsuskaitsepäevi, kus Eesti Muinsuskaitse Selts tõi avalikult välja meie rahvusvärvid, asetati küünlad ja pärjad 1941. a. punaterrori ohvritele Pauluse kalmistul ja peeti okupatsioonivägede vastane rahvakoosolek Raadil.
Ajaloomuuseumis olid juubeli puhul eksponeeritud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ürituste plakatid läbi aegade, samuti seltsi poolt väljaantud ajalehed „Eesti Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid“, ajakiri „Toimetised“, raamatud, brošüürid, jõulumargid ja muud trükised. Eesti Post andis Eesti Muinsuskaitse Seltsi juubeli puhul välja tervikasja. Pidulikule koosolekule järgnes seltskondlik koosviibimine, mis sai teoks tänu mitmetele sponsoritele.
Peep Pillak
