Eesti Elu
Eesti mõisad kutsuvad suurele suvisele näitusele! Eesti Elu
Eestlased Eestis 23 May 2015  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
19. juunist alates on Eesti Arhitektuurimuuseum mõisate päralt

Eestit on nimetatud 1000 mõisa maaks ja suvi on parim aeg sellega tutvust teha. Praegu on alles umbes pool tuhat uhket mõisahäärberit, majandushooneid kordades rohkem. Kümned mõisad on külalistele avatud hotellide, restoranide, konverentsikeskuste ja muuseumidena. Väga suur osa vägevaid mõisahooneid ootavad aga endiselt parimat kasutust, sest mõisaid on Eestis nii tihedalt, et igale jõukaid omanikke ega maksvaid kliente ei jagu.

Uus etapp Eesti mõisate ajaloos algas 1919. a, kui Maareformi käigus võõrandati aadelkonnalt maad ja hooned. „Mets ja maa sai meitele“, aga sellest kui targalt uue varanduse, sh ka ekstravagantsete ehitistega ümber osati käia, sõltus ennekõike kohalikest. Ja seda nii omariikluse kui ka okupatsiooni aastatel. Maareformi ajal pakuti omavalitsustele võimalus võtta mõisahooneid kasutusele kunstnike ja kirjanike kodudena, vallamajadena, haiglate, orbude- ja vanadekodudena. Kõige enam võeti aga mõisaid kasutusele koolidena. Seega on mõisakool kindlasti üks selline nähtus, mille sünnilugu me võime tähistada koos riigi 100. sünnipäevaga. Läbi sajandi on kool tegutsenud 300s mõisas.

Tagantjärele tarkadena, eriti aga muinsuskaitse seisukohalt võime öelda, et kool on olnud mõisahoonele parim kasutus. Ühtpidi on see põnev, ise õpikuna töötav keskkond, teisalt ei ole ta lihtsalt kasutuses, aga ta on avatud kõigile. Koolis käivad ju mitte ainult lapsed, vaid ka nende vanemad ja vanavanemad, teised koolid jne.

Täna tegutseb kool veel 65s mõisas. 25 neist avavad end külalistele Unustatud mõisate mängu raames 13. ja 27. juunil, 11.-12. juulil ning 1. ja 15. augustil. Täpsemat infot leiab www.unustatudmoisad.ee.

Kõige terviklikuma pildi Eesti mõisatest saab aga tänavu suvel Tallinnas Rottermani Soolalaos. Arhitektuurimuuseumi suures saalis avaneb 19. juunil „mõisate kadunud hiilgus“. Tuntud Eesti mööblirestauraator ja koguja Mati Raal annab oma kogude abil suurejoonelise sissevaate mõisa interjööridesse ja elustiili. Muuseumi galeriil ja keldris saab aga ülevaate sellest, mis mõisatest peale Maareformi edasi sai ehk siis Eesti mõisakoolidest. Muuseumi keldris võimaldavad neli multimeediaekraani süvitsi tutvuda mõisate arhitektuuri, restaureerimise, unikaalsete maalingute ja nende konserveerimise ning mõisakoolide edulugude, aga paraku ka muredega.

Näitus on osa Euroopa Majanduspiirkonna „Mõisakoolid- säilitamine läbi kasutuse“ programmist. Programmi esimese perioodi toetuste abil korrastati 10 mõisa. Teine periood lõpeb sel aastal ja programmi abiga saavad uue hingamise 4 mõisahoonet. Lisaks sellele on aga toetatud 14 mõisakogukonda erinevate jätkusuutlikkust tagavate tegevuste elluviimisel, korraldatud erinevaid koolitusi ja töötuba nii õpetajatele, vallametnikele kui ka kohalikele inimestele.

Eesti mõisad on elav tunnistus sajandite pikkusest aja-, kultuuri- ja arhitektuuriloost, ning viimasest sajast aastast Eesti haridus- ja regionaalpoliitikas ning ühiskonna väärtushinnangutes. Eesti mõisakoolid on täiesti unikaalne nähtus, sajandivanune näide oma algse funktsiooni kaotanud kultuuripärandile uue võimaluse andmisest. Võrdlusmomenti saab siin tuua vaid Lätiga.


Riin Alatalu
EMP Mõisakoolide programmi koordinaator
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus