Teisipäeval, 2. detsembril, toimus Keskkonnaministeeriumis projekti "Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed - ESTMAR" raames pressikonverents. Projekt, mida rahastatakse Norra finantsmehhanismidest, kestab 2007-2011 ja seda viib ellu TÜ Eesti Mereinstituut koos partneritega. Pressikonverentsil anti ülevaade rahvusvahelistest merekaitse nõuetest (EL merepoliitika, HELCOM, Natura 2000) ja nende täitmisest Eestis ning Eesti merealade uuringute hetkeseisust.
ESTMAR projekti juht Markus Vetemaa TÜ Eesti Mereinstituudist tutvustas projekti "Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed (ESTMAR)". Projekti eesmärk on kaasa aidata Natura 2000 rakendamisele Eesti merealadel. Selleks teostatakse uuringud Eesti avamerealadel, selgitamaks välja potentsiaalsed uued merekaitsealad. Samuti koostatakse kaitsekorralduskavad kuuele olemasolevale kaitstavale alale Eesti rannikumeres ning antakse välja infomaterjale.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna merekeskkonna büroo juhataja Silver Vahtra tegi ettekande rahvusvahelistest Läänemere kaitsenõuetest ja nende rakendamisest Eestis. Silver Vahtra tutvustas Euroopa Liidu Merenduse Sinist Raamatut, Merestrateegia Raamdirektiivi ja HELCOMi Läänemere Tegevuskava.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Liina Vaher rääkis Eesti merekaitsealade hetkeseisust, keskendudes põhiliselt Natura 2000 võrgustikule. Kokku on Eesti Natura 2000 võrgustikus 66 linnuala ja 509 loodusala (kogupindalaga ca 1,4 miljonit ha), mis on kaitse alla võetud püsielupaikade, hoiualade või kaitsealadena. Merekaitsealasid on Eestis kokku umbes 30, kogupindalaga 735 809 ha. Lisaks praegustele rannikumereladele tuleb Natura 2000 võrgustikku hõlmata ka avamerealasid. Avamere loodusväärtuste on aga andmeid väga vähe. Seetõttu on oluline teha rohkem uuringuid ja ka koostööd meie naaberriikidega.
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vanemteadur Georg Martin andis ülevaate mereuuringute eesmärkidest, mere loodusväärtustest ja olemasolevatest teadmistest ning uuringute hetkeseisust Eestis. Ta rõhutas, et inventuuridest saadud andmeid on vaja mitte ainult looduskaitse jaoks, vaid ka loodusressursside säästliku majandamise ja mere kasutamise planeerimiseks ning erinevate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Meres on loodusväärtusteks liigid, kooslused, liikide elupaigad, üksikobjektid (näiteks Neugrundi meteoriidikraater, mis on geoloogiliselt huvitav) ja meremaastikud. Info rannikumere bioloogilise mitmekesisuse kohta on ebapiisav, mis ei soodusta merekeskkonna kaitset. Kõige ulatuslikum andmebaas on hetkel merepõhjakoosluste kohta, kuid ka see vajab täiendamist, eriti avamere osas. Hetkel on käimas mitmed projektid, mille raames viiakse läbi merealade inventuure nii Natura 2000 võrgustiku arendamise eesmärgil kui ka arendustegevuste (avamere tuu leparkide rajamine, sildade ja sadamate ehitus, kalakasvatuste rajamine) keskkonnamõjude hindamiseks.
Nende projektide täitmisel on inventuuridega kaetud pindalalt ca 1/3 Eesti territoriaalmerest. Siiani pole inventuuridega kaetud väljaspool territoriaalmerd olevad alad. Samuti on välja töötamata seireprogrammid mere loodusväärtuste looduskaitselise seisundi hindamiseks.
Natura 2000
on Euroopa Liidu (EL) kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura-võrgustik koosneb linnualadest, mis moodustatakse EL linnudirektiivi I lisa liikide kaitseks, ning loodusaladest, mis moodustatakse loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide kaitseks. Iga liikmesriigi kohustus on tagada, et Natura alade ja kaitstavate liikide seisund ei halveneks inimtegevuse tõttu.
Lisainfo:
Kristina Tiivel
Mob. +372 5088 517
www.sea.ee/estmar