Eesti: Mart Nutt - ühiskonna areng on pidurdunud ERR
Arvamus 03 Oct 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Riigikogu liige ja 1993. aasta kodakondsusseaduse üks autoritest Mart Nutt ütles, et Eesti ühiskond ei ole arenenud selles tempos nagu 90. aastate algul seda ette kujutati.

"Kodakondsusseadus ehitati üles ju tegelikult sellele vundamendile, mis oli 1938. aasta kodakondsusseadusest pärit," rääkis Nutt ETV saates "Vabariigi kodanikud".

Tema sõnul on küsimus selles, mis suunas oleks pidanud kodakondsuspoliitika 1990. aastatel edasi minema.

"Kas see oleks pidanud tähendama seda, et need kodakondsusseaduses olevad põhimõtted muutuvad sedavõrd üldaktsepteeritavaks. Näiteks langeb ära keeleoskuse küsimus," selgitas Nutt.

Tema sõnul peeti 1993. aastal väga loomulikuks, et 10 kuni 17 aastat hiljem ei ole keeleprobleemi Eestis olemas. Ning talle tundub, et väga paljud riigi muud tasandid ei tulnud asjaga kaasa, näiteks tõi ta haridussüsteemi.

Nutt avaldas ka arvamust, et toona jättis Eesti riik päris paljud asjad tegemata.

Tema sõnul ei ole Eestis kunagi tegeletud lojaalsuse küsimusega ning seda ei ole ka kontrollitud.

Lojaalsusest rääkides märkis kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Ene Rebane, et see kuulub südametunnistuse kategooriasse.

"Kui sa oled pragmaatiline inimene, siis sa oled lojaalne täpselt niikaua sellele võimule, kes sulle kasu toob. Ja kui sa oled nagu tõsiselt lojaalne, siis oled sa seda sõltumata sellest, kas see on sulle kasulik. See on see vahe ja seda ei ole võimalik mõõta, see selgub praktika käigus," selgitas ta.

Rebase sõnul oli praktika käiku huvitav vaadata pronksiöö tulemuste põhjal, analüüsides neid, kes seal osalesid.

"Viidi läbi üsna põhjalik tuvastamisprotseduur, tegemaks kindlaks, kes nad on. Ja selle tulemus oli üsna üllatav, suurem osa nendest venekeelt kõnelevatest asjaosalistest ei olnud sugugi mitte Vene kodanikud, ega ka määratlemata kodakondsusega inimesed, need olid Eesti kodanikud," märkis ta.

Saates osalesid ka ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ning ühiskonnateadlane Raivo Vetik.

Inga-Gretel Linkgreim
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus