See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/eesti-maksab-suhkrutrahviks-712-705-781-kr-delfi/article14606
Eesti maksab suhkrutrahviks 712 705 781 kr DELFI
13 Nov 2006 EWR Online
www.DELFI.ee
Euroopa Liit määras esmaspäeval Eesti suhkrutrahviks 45 686 268 eurot ehk 712 705 781 krooni, mis mitu korda suurem, kui saatusekaaslastel Küprosel, Lätil, Slovakkial ja Maltal tasuda tulev summa.

Euroopa Komisjon määras täna kindlaks lõplikud nõuded viiele liikmesriigile, kes ei suutnud ära hoida ülemääraste suhkruvarude kogumist enne ELiga ühinemist 2004. aasta mais. Kõnealused viis liikmesriiki — Eesti, Küpros, Läti, Slovakkia ja Malta — peavad järgmise nelja aasta jooksul maksma kokku ligikaudu 57 miljonit eurot.

Nagu on tavaks enne iga laienemist, kohustati uusi liikmesriike tagama, et ei toimuks põllumajandustoodete spekulatiivsete varude kogumist, mis häiriks kogu ELi turu tasakaalu. Kõnealuses viies liikmesriigis olid ülemäärased suhkrukogused. Möödunud aastal andis komisjon neile lisaaja ELi turult ülemääraste suhkrukoguste kõrvaldamiseks. Täna kindlaks määratud nõudesummad on asjaomaste liikmesriikidega toimunud pingeliste väitluste tulemus. Arutluste käigus võttis komisjon arvesse põhjendatud argumente ja määras lisatähtaja ülemääraste suhkrukoguste turult kõrvaldamiseks, teatas Euroopa Komisjon.

„Ülemääraste varude kogumise takistamiseks võetavad meetmed on ELi iga laienemise tavapärane osa,” ütles põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel. „Meie kohus on tagada nende eeskirjade täitmine, et vältida kogu ühenduse majandusettevõtjate kahjustamist spekulatiivsete varude kogumisega. Kuid ma olen teadlik, et asjaomastes liikmesriikides tuntakse muret, ja olen teinud kõik, et lahendus oleks õiglane.”

Nagu eelmistegi laienemiste puhul, pidid uued liikmesriigid ka enne 2004. aasta mais toimunud laienemist võtma meetmeid, et mitte lasta ettevõtjatel koguda spekulatiivseid suhkruvarusid ja kasutada ära asjaolu, et ELi suhkruhind on maailmaturu hinnast kolm korda kõrgem. Komisjoni ülesanne on suhkruturgu hallata ning tagada, et tema otsused oleksid kooskõlas liitumislepingus sätestatud eeskirjadega.

On vaja vältida spekuleerimist kui niisugust, ent varude järsk suurenemine mõjutab negatiivselt ka turu tasakaalu. Suhkru sekkumisvarude suurenemine oli selge märk spekulatiivsetest ülemäärastest varudest põhjustatud turuhäire kohta.

Viiel liikmesriigil tasuda tulevaid summasid võetakse arvesse 2005./2006. turustusaasta toodangumaksude arvutamisel. Sellega seoses vähendatakse vastavalt kogu ELi suhkru- ja suhkrupeeditootjate makstavaid toodangumakse, mis aitab neile osaliselt hüvitada turuhäirest tingitud kahjusid.

Euroopa Komisjon on kõnealusele viiele liikmesriigile andnud lisaaega kindlakstehtud ülemääraste suhkruvarude kõrvaldamiseks ELi turult. Määratud tähtajaks, s.o 31. märtsiks 2006 esitas Küpros tõendi 190 tonni, Läti — 1743 tonni ja Slovakkia — 1797 tonni suhkru kõrvaldamise kohta. Seda arvesse võttes vähendati kõnealustele liikmesriikidele esitatava nõude summat.

Ülejäänud koguste eest nõutakse liikmesriikidelt sisse summa, mis on saadud turult kõrvaldamata koguse korrutamisel suurima eksporditoetusega, 499,5 eurot/t, mida kohaldati valge suhkru suhtes ajavahemikul 1. maist 2005 kuni 30. novembrini 2005.

Nõudesummad on seega järgmised:

Eesti: 45 686 268 eurot
Küpros: 19 991 489 eurot
Läti: 4 418 577 eurot
Malta: 1 224 774 eurot
Slovakkia 4 209 786 eurot


Kuna kõnealuseid summasid käsitatakse ELi omavahenditena, lubatakse asjaomastel liikmesriikidel 25% kõnealusest summast endale jätta. Maksed tuleb teha neljas osas, neist esimene pärast seda, kui liikmesriikidele on tänane otsus teatavaks tehtud, järgmised summad makstakse 2007., 2008. ja 2009. aasta 15. oktoobril.

“Liitumislepinguga võttis Eesti valitsus endale teatud kohustused suhkru laovarude suuruse osas. Liitumishetkel aga olid suhkurvarud oluliselt suuremad, kui leping ette nägi,” lausus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar.

“Komisjon andis ka Eestile veel lisaaega üleliigsete laovarude likvideerimiseks. Seega on praegune trahvi suurus pikema protsessi tagajärg, mis hõlmas ka läbirääkimisi Eesti poolega. Samas ei ole komisjoni öelda, kust see raha konkreetselt peaks laekuma, kas riigi eelarvest või laovarude tekitajailt. See on riigi siseasi,” lisas Klaar.
Märkmed: