Eesti Elu
EESTI MAJANDUSE JÄTKUVATE MUREDE ÜKS VÕIMALIK LAHENDUS Eesti Elu
Arvamus 25 Feb 2017 EL (Estonian Life)Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Prof. Olev Träss
 - pics/2017/02/49269_001_t.jpg


Jätkame 'EESTI MAJANDUSE MURED...' seeriat. Kuna viimase artikli ilmumisest on möödas pool aastat, on sobiv lugejale meeldetuletuseks avaldada varemaste artiklite vaid veidi värskendatud kokkuvõte.


Meie rahva tulevik on tõsises ohus nii madala iibe kui ka väljarände tõttu. Niikaua, kui meil on 'Soome hinnad ja Ukraina palgad', ei saa olukord paraneda. Palgavahe arenenud lääneriikidega on umbes kolmekordne. President Ilvese algatus 'Talendid koju' andis kurvalt kasina tulemuse. Mõte oli hea, aga Eestil peab olema pakkuda viisaka palgaga töökohti. Palkade jätkuvaks tõusmiseks läheb vaja majanduse kiiremat kasvu. Hiljutised tulemused on aga olnud üllatavalt kehvad, tublisti allpool Eesti Panga projektsioone.
Senine range kokkuhoiupoliitika hävitab vaikselt meie rahvast. Muudame raha liikumise suunda! Ja kasutame seda raha taibukalt, kindlasti mitte bürokraatia kasvatamiseks.
Minu ettepanekud selleks on järgmised :
• Ärme kasutame seda raha bürokraatia kasvatamiseks. Riigi eelarve on juba väga suur osa SKPst. Vajalik on hoopis riigiaparaadi töö efektiivsemaks tegemine.
• Tulumaksuvaba sissetuleku piiri tõstmine minimaalse elatustasemeni, vähemalt 400 euroni kuus. Rõõm on kuulda, et uus valitsus on seda veelgi kõrgemale tõstmas. Sellega peaks kaasnema ka muu majanduse, pankade ja ettevõtete mingil määral maksustamine.
• Tulumaksueelis ka esimese lapse pealt. Eelis algab kuuldavasti alles teise lapse pealt. Emapalk on tohutult suur abi, aga esimese lapse eest hoolitsemine on eriti kallis. Noortel on sissetulek üldiselt madal ja kohustused suured. Võib uskuda, et kogu lisaraha, mis neile kätte jääb, läheb kiiresti ringlusse. Sinna lisatud toetus on ka Eesti iibe suhtes kõige tähtsam.
• Töökohtade loomine. Ka neile, kelle kvalifikatsioon on tagasihoidlik.
• Teaduse arendamine. Teaduspõhise ja säästliku majanduse jaoks on see valdkond ülioluline, nii tipptasemel töökohtade loomiseks kui ka uute leiutuste ja saavutuste edendamiseks. Meie tippülikoolide juures on väljaehitatud ja hästivarustatud hooneid ja instituute, kuid palgafondid on lihtsalt liiga väikesed, et süsteemi edukalt käigus hoida. Siia lisaraha paigutamine annab mitmekordseid tulemusi, küll alles veidi pikemas perspektiivis, ent olulistes valdkondades.
• Teaduse rakendamine. Saavutuste rakendamise toeks leiame teadus- ja tehnoloogiaparke ülikoolide juures. Samuti aitab kaasa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EAS, mille laia tegevusvälja üks tähtis osa on edutada tööstuse ja ülikoolide kontakte otsetoetuste kaudu 'heade toodete ja teenuste loomiseks ettevõtjate ja teadlaste koostöös '. Siia kuulub ka otsene ettevõtluse toetus.

Kiiremat kasvu pidurdab tööjõu puudus. SKP langemise taga ühe protsendi juurde on oluliselt ekspordi ja transiitkaubanduse vähenemine. Teine põhjus, mis on meie kontrolli all, on siseturu nõudlus, mis samuti on langenud. Lihtsalt öeldes, meil on vaja rahva ostujõudu tõsta. Siis on ostjaid ja majandus kasvab.
Jätkame teemal palgad, töötasu ja sellele vastavalt tööjõukulud. Eelmise aasta palgatõus statistika aastaraamatu järgi, tegelikult 2014 - 2015, oli 6.0%, avalikus sektoris 6.7% ja erasektoris 5.7%. Sarnane palgatõus on jätkunud ka sel aastal. Tootlikkus on samas aga praktiliselt muutuseta.
Tööjõu tootlikkuse tõstmise tavaliseks viisiks on lisainvesteeringute tegemine paremate masinate ja automatiseerimise jaoks. Seda on Eestis paraku vähe juhtunud, sest investeeringute tase on olnud madal. Teine viis seda teha on protsesside lihtsustamine või uute, odavamate või kasulikumate produktide ja protsesside leiutamine ja nende tööstuses rakendamine. Seda võiks eriti oodata Eestis, rõhutatult teaduspõhise majandusliku arengu puhul. Senine edu on olnud üpris tagasihoidlik, kuid ootame paremat. Ülaltoodu tähendab, et tootlikkuse tõus ei saa praegu kuidagi õigustada suuremat palgatõusu. Vaatame mujale.
Eestis on palkade osatähtsus SKPs üsna täpselt 40%, kuid arenenud lääneriikides pigem 50% - 70%. See vahe jätab palgatõusudeks tublisti ruumi.
Vaatleme näiteks Taanit, mis on riik, kus nii põllumajandus kui tehnoloogia on kõrgel tasemel ja hästi arenenud.
Võrdlusest näeme, vaid veidi ümmardatud arvudes, et Taani töötaja keskmine palk on eestlase omast viis (5) korda kõrgem, tööjõu kulu, s.t. palk ja sotsiaalmaksud, on Eesti omast neli (4) korda kõrgem ja SKP on Eesti omast kolm (3) korda kõrgem. Kui vaatleme SKPd hoopis ostujõu võrdluses, on see 1.6 korda kõrgem. Elu rikkas Taanis on kallis!
Mida sellest võrdlusest õppida? Kiire hinnang näitab, et nende arvude puhul on palkade osatähtsus Taani SKPs 2/3 või 67%, otsearvestuses 70%. Näeme ka, et taanlase ostujõud brutopalga alusel, enne riigimaksusid, on Eesti elaniku omast 2,7 korda kõrgem. Taani kõrgemad maksud toovad selle kuskile kahekordse vahe piirkonda.
Puhaskasum iga tööjõu jaoks kulutatud euro eest oli Eestis aastatel 2013 ja 2014, resp. 64 ja 53 eurosenti. Küllaltki suur langus aasta jooksul tulenes nii kehvemast konjunktuurist kui ka jätkuvast palgatõusust. Taani puhul on see 27 senti, pool või veelgi vähem vastavast Eesti tulemusest.
Seda suurel määral Eesti madalate palkade tõttu. Siin on palju ruumi palkade tõstmiseks kapitali kasumi arvelt. Palgasurve on ilmselt püsinud. See on hea, sest Eesti majandust ei tohi jätkuvalt üles ehitada madala palga eelistele.
Üks Eesti majandusmuredest on tööjõupuudus, mis takistab majanduskasvu. Ette on pandud hulgaline välismaalt oskustööliste sisse toomine. Küllap kõrgemate palkadega, et nad vaid tuleksid. Kui saame selliseid palkasid maksta ja tõsiselt ekspertide otsimise ja leidmisega vaeva näeme, aitab see edutada ka ‘Talendid koju’ programmi. Siin on oluline koht kõikide väliseestlaste talentide rakendamiseks, lootuses, et paljud oleks valmis kodumaale tagasi pöörduma.
Veel mõningad mõtted. Eestis on hädasti vaja suuremat usaldust nii valitsuse ja rahva kui ka bürokraatide ja ettevõtjate vahel, samuti viimaste seas omavahel. Näiteid on mitmeid. Võrdlevas analüüsis on leitud, et kõrgem vastastikuse usalduse tase tugevasti aitab majanduslikku edu. Siin peaksime kõik püüdma oma panust anda.
Kurb oli tõdeda, et eelmine valitsus tõstis, vastuväidetest hoolimata, siiski mitmeid aksiisimakse. Tulemuseks on, et sissetulek aksiisidelt langes. Lätis on nüüd alkohoolsed joogid tublisti odavamad kui Eestis. Paljud Soome turistid sõidavad pika tee Lätti ja küllap kulutavad seal raha ka muude asjade peale. Lõuna-Eestis aga pandavat väikseid poode kinni, sest need ei tule toime ilma alkoholimüügist saadava kasumita. Samuti tasub auto kütusepaaki täita Lätis.
Nüüd on aga veel kurvem kuulda, et värske valitsus kavatseb tõsta gaasi jm aksiise, küllap eelarve puudujäägi vältimiseks. Gaasi müük ei vähene kui ilmad külmad, aga see võtab ära hea osa sellest, mida vaesemad inimesed võidavad tulumaksu piiri tõstmisest.
Selle asemel oleks õige ülihäädel tingimustel laenata raha maailmaturult puudujäägi katteks.
Kokkuvõtlikult:
Kvalifitseeritud tööjõu puudus tuleb lahendada minimaalsel hulgal välismaalt sisse toodud ekspertidega ja suurel määral eestlaste tagasipöördumisega kodumaale. See saab juhtuda siis, kui arenevas Eesti teaduspõhises majanduses on pakkuda kõrgetasemelisi töökohti koos vastavate palkadega. Vaja on rahasüsti teadusse, arendusse ja majandusse. Siis tulevadki ’talendid koju’ ja tegutsevad hoogsalt eesti rahva tuleviku heaks.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Oct 27 2017 - Toronto, Tartu College
Pärnu tütarlastekoor Elise kontsert
Oct 29 2017 - Peetri kirik, Toronto 817 Mt.Pleasant Rd
Reformatsioon 500 jumalateenistus - ...

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus