EESTI MAJANDUSE JÄTKUVAD MURED II Eesti Elu
Eestlased Eestis 03 Oct 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Olev Träss
 - pics/2016/10/48458_002.jpg


Algus EE # 27, 8. juulil 2016
Enne, kui teeme lühikokkuvõtte eelmise aasta soovitustest Eesti majanduse suhtes, on sobiv nimetada Kanada suunda viimastel valimistel, kus ’deficit financing’ aitas tuua võimule liberaalid. Meeldivaks üllatuseks tulid sügisesel valimiskampaanial liberaalid välja ebatavalise ettepanekuga, kulutada sihilikult rohkem majandusele hoo andmiseks ja kavandada eelarvesse ka vastav suurem puudujääk. Põhjus oli õlihindade langus, mis majandust veidi pidurdas. Rahakasutus pidi olema suunatud infrastruktuuri kiiremaks välja ehitamiseks kui muidu võimalik. Konservatiivid, kes väitsid end olevat ainus vastutustundlik ja usaldusväärne partei majandusküsimustes, olid sellele plaanile ägedalt vastu. Sama suuna võtsid ka sotsialistid (NDP), lootuses oma uue ’konservatiivsusega’ pääseda võimule.

Üllatus oli suur, kui täiesti ootuste vastaselt liberaalid ainult ei võitnud, vaid said ka täieliku enamuse parlamendis. Ilmselt Kanada rahvas ei pannud raha laenamise suunda pahaks, vaid oli sellega üpris päri. Eestile aga on sarnane samm veelgi vajalikum, sest sellest võib oleneda meie tulevik.

Nüüd siis kokkuvõtte juurde.
Eesti rahva omal maal püsimiseks ja majandusmurede vähendamiseks on, nagu rõhutatud, üks võimalik lahendus raha laenamine praeguste heade laenutingimuste ajal. See lisaraha, kuni 3% riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP), annaks tugeva süsti majanduse kiiremaks kasvuks ja võimaldaks rohkemat heade töökohtade loomist ja palkade tõstmist, mis kõik vajalik väljarände ümber pööramiseks.

Kus seda raha kindlasti kasutada ei tohiks, on bürokraatia kasvatamine. Riigi eelarve on juba väga suur osa, 40% SKPst. Vajalik on hoopis vastupidine suund - riigiaparaadi töö efektiivsemaks muutmine. Oluline osa sellest on hädavajalik regionaalne haldusreform, ka siis kui valdade ühendamine esialgu suuremat lisakulu nõuab. Kus seda lisaraha siis kasutada? Mida iganes teeme, on oluline, et raha oleks kiires ringluses ning aitaks saavutada paremaid majndustulemusi. Selleks tähtsamad kohad on:

*Tulumaksuvaba sissetuleku piiri tõstmine minimaalsele elatavale tasemele, vähemalt 250 euro juurde kuus, mis ikkagi kolm korda madalam kui Kanadas. Kõhklen ‘progressiivse’ tulumaksu ettepaneku osas. Küll peaks aga ümber korraldama firmade tulumaksuvaba staatuse nii, et Eesti riik ei toetaks maksuvabade reinvesteeringute kaudu majandusarengut kõikjal mujal maailmas, vaid ainult Eestis, ehk äärmiselt ja osaliselt Euroopa Liidus.

*Infrastruktuuri väljaehitamine ja sellega seoses Euroopa Liidu toetusrahade efektiivne kasutamine. Kuuldavasti on mõnedki toetused jäänud saamata, kuna kohalikel omavalitsustel ei olnud küllalt ressursse omapoolse kulutuse tagamiseks. Saamata jäänud toetusi ei saa, kahjuks, edasi lükata ja need jäävad lihtsalt saamata. Nii on üks valitsuse ülesanne, kergem läbi viia peale haldusreformi rakendamist, hoolitseda, et sellistel põhjustel ei jääks ELi toetus saamata ega kasutamata.

*Töökohtade loomine ka neile, kelle kvalifikatsioon on tagasihoidlik. Sotsiaalne ümberkorraldus peaks aitama lihtsaid töökohti vastavalt täita nii, et saaksime suurendada paremini kvalifitseeritud ja õppimisvõimeliste inimeste rakendamist seal, kus nende võimed on eriti vajalikud. Selline programm nõuab kindlasti lisakulutusi.

* Teaduspõhise ja säästliku (‘sustainable’) Eesti majanduse jaoks on teaduse ja uurimistöö valdkond ülioluline, nii tipptasemel töökohtade loomiseks kui uute leiutuste ja saavutuste edendamiseks. Siin on oluline riigipoolsete toetuste suurendamine.

*Teaduse arendamine. Ülikoolide ülesanne õpetamise kõrval on teaduse arendamine. Meie tippülikoolide juures on, suurel määral ELi toetustega, välja ehitatud ja hästi varustatud uusi hooneid ja instituute. Tihti puudub aga võimalus palgata inimesi, kes neis hoonetes, imponeerivate instrumentide ja kõige muuga töötaksid. Palgafondid kohalikest allikatest on lihtsalt liiga väikesed süsteemi efektiivselt ja edukalt käigus hoidmiseks. Siia lisaraha paigutamine annab mitmekordseid tulemusi, küll alles veidi pikemas perspektiivis, ent olulistes valdkondades.

*Teaduse rakendamine. Saavutuste rakendamise toeks leiame teadus– ja tehnoloogiaparke ülikoolide juures. Samuti aitab kaasa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EAS, ‘Enterprise Estonia’, mis möödunud ESTO eel korraldas Silicon Valley’s (Sunnyvale, CA) eduka sümpoosiumi just eriti Eesti IT-alase temaatika tutvustamiseks, mitmete oluliste ja huvitavate ettekannetega. EASi laia tegevusvälja üks tähtis osa edutab tööstuse ja ülikoolide kontakte otsetoetuste kaudu ‘heade toodete ja teenuste loomiseks ettevõtjate ja teadlaste koostöös’. Kogu teaduse küsimust vaatleme pikemalt hiljem.

Siia tuleks lisada veel vähemalt kaks kohta, kus suurem toetus on vajalik. Esimene neist on seotud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, mille vastu peaks hoogsamalt võitlema ning teiseks laste toetused. Iga viies Eesti elanik elab suhtelises vaesuses ja laste ning lasterikaste perede vaesustase on isegi süvenenud (Eesti statistika aastaraamat 2015). Kuuldavasti on, eriti Tallinna piirkonnas ja hoolimata madalast sündimusest, suur puudus lasteaiakohtadest. Kõike tuleks teha, mis aitab iivet tõsta… ja kui ajalehes Postimees hiljuti küsiti, mis võiks aidata, siis viie pakutud valiku seast peeti kõige olulisemaks kõrgemat palka (55% vastajatest). Jälle näeme, et kiire majanduskasv on vajalik.

Eesti Panga möödunud aasta majandusprognoosis nimetati, et optimaalne majanduskasv Eestis võiks olla 3-4%, kuna kiiremat kasvu piirab tööjõu puudus. 2015. aastal oodati 2.2% suurust SKP kasvu, kuid see tuli poole madalam - 1.1%.

Piirava tööjõu küsimus – kuidas seisu pöörata?
Kevadel toimunud arutluses ettevõtluskõrgkoolis Mainor pani selle rektor Ülo Pärnits ette, et välismaalt tuleks Eestisse tuua 100,000 kvalifitseeritud inimest Eesti rahva ja majanduse päästmiseks. Paneme tähele, et arvu suurusjärk on üsna võrdne viimaste aastakümnete jooksul Eestist lahkunud tööealiste inimeste hulgaga. Kvalifikatsioonid muidugi ei ühtu, aga küllap on väljarännanute hulgas palju Eestile olulist talenti. Neile tuleks esmajärjekorras lisada Eesti päritolu ja sidemetega väliseestlasi ja nende järeletulijaid. Vanavanemate maad on tore turistina külastada, ent veel toredam, õigem ja väärtuslikum, on kaaluda ka oma talentide päriselt Eestile pühendamist. Selliseid näiteid on, rõõm ütelda, üpris palju.

Järgnenud elavas keskustelus tõstatati olulisi küsimusi. Kust tuleb raha vajalike kõrgemate palkade jaoks? Kui tõesti vajame, küll siis tuleb, oli vastus. Ülemiste Citys töötavat praegu 700 välismaalast ja nende palgad on tublisti kõrgemad kui mujal Eestis. Tippspetsialist ei tule muidu ja teadmistepõhisesse majandusse on vaja kindlasti ka talente importida, sest igal erialal ei suuda me ise spetsialiste treenida. Rahandusminister Sven Sester rõhutab õigustatult, et Eestisse tarka tööd tegema ja makse maksma tulla peab olema lihtne ja sotsiaaltoetustest elada keeruline.

Mõtlen tagasi Tartu Ülikooli 95. a. juubelile Torontos ja rektor Volli Kalmu külaskäigule koos akadeemiliste kaaslastega. Aktusele järgnes hiljem professor Mart Noorma haruldane loeng ESTCUBE’i teemal. Ta jutustas, kuidas andsid sada pluss üliõpilast mõne aasta jooksul sellise panuse, et väikeste kuludega loodi tehnoloogia ning ehitati 10x10x10 cm³ suurune satelliit, mis ilmaruumis oli üks parimatest õpilaste loodud satelliitidest. Sellele mõeldes tunnetan veendunult, et needsamad õpilased ja nende järel tulevad noored on tugev alus, viimaks Eesti majandust uuele eduteele. Vaja on edutavat õhkkonda ja küllalt häid tingimusi, mis aitaksid neid kasvavaid talente motiveerida tegutsema kodumaa heaks.

Kvalifitseeritud tööjõu puudus, üks Eesti tööstuse muredest, tuleb lahendada minimaalselt välismaalt sisse toodud ekspertidega ja suurel määral eestlaste tagasipöördumisega oma kodumaale. See saab juhtuda aga ainult siis, kui meil on pakkuda kõrgetasemelisi töökohti arenevas Eesti teaduspõhises majanduses koos vastavate palkadega.

Niisiis, esiteks rahasüst majandusse ja siis juba tõsine, sisuline ‘Talendid Koju’!


(Jätkub)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus