10.–11. novembri nädalalõpul toimus Toronto Eesti Maja galeriisaalis Toronto Eesti Maja Kunstikomitee (TEMKK) 20 aasta juubelinäitus, milles osalesid praegused ja mõned endised kunstikomitee liikmed. Näituse, mis oli professionaalselt kujundatud, organiseeris kunstikomitee liige Olja Müller, kes ise esitas viis akrüültehnikas portreemaali ja ühe geomeetrilise abstraktsioooni. Näituse avas Eesti Maja juhatuse nimel abiesinaine Ivi Kiilaspea, kes tervitas külalisi ja andis lühikese ülevaate TEMKK-i ajaloost. Ta andis TEMKK-i esinaisele 12 roosi ja näituse külastajate rõõmuks oli laual kaks kringlit.
Näitus jättis kujunduselt hea üldmulje. Mõjukamalt tulid esile siseneja vastasseinas olevad portreed, viis Olja Müllerilt ja Monika Uesson-Talpakult ning üks Johannes Tannerilt. Viimase hea tase oli eriti üllatav, kuna see oli esimene kord, kui kunstnik selles zhanris esines. Portreteeritud naise nägu oli osaliselt varjatud diagonaalis ekspressiivsete kujunditega, mis jätsid looritatud mulje. Müller ja Uesson-Talpak olid koos osalenud portreemaalingu sessioonidel, kus igal korral oli eri modell ja maalimine kestis viis tundi. Uesson oli jäädvustanud modellide terve keha, kuna Mülleri maalid olid ¾ figuuris. Uessoni portreed olid ekspressiivsemad, Mülleril jälle rahulikumad, mõtlikumad. Huvitav oli võrrelda mõlema kunstniku kahte maali samadest modellidest, mis tõid esile maalijate erinevad omadused. Uesson-Talpaku maalis „Leather Boots“ oli eriline rõhk asetatud istuva naise säärikutele, modelli vaade oli energiline, kuid mitte otsene. Olja Mülleri „Forlorn“ oli seevastu melanhoolne ja mõtlik, kuigi mõlemal maalil oli äratuntavalt sama modell. Ka Mülleri „Longing“ jättis rahuliku, igatseva mulje, mida süvendas mondriaanlik, abstraktne, geomeetrilistel vertikaalidel ja horisontaalidel baseeruv tagapõhi ja modelli kõrvalevaatav mõtlik pilk. Uesson-Talpak oli seevastu oma maali nimeks pannud „Martyr“ ja asetanud naismodelli poosi, kus ta käed toetusid diivani äärele ja üldkompositsioon meenutas ristilöödud Kristust. Ka nägu oli rohkem kannatav kui rahulikult mõtlev. Edaspidi oleks huvitav näha mõnda meile tuttavat isikut maalitud mitme erineva kunstniku poolt, sest TEMKK korraldab ju talvel portreede näituse.
Johannes Tanneril oli peale ülalmainitud „Eva“ portree väljas viis akrüülmaali paberil ja üks lõuendil. Viimane koosnes ovaalides ja diagonaalides näiliselt liikuvatest, voolavatest, ekspressiivsetest vormidest, mis meenutasid naiseportree “Eva” esiplaanil olevaid. Tanneri abstraktsete maalide enamikul olid äratuntavad puude aastaringe meenutavad kompositsioonielemendid, millest võis aimata kunstniku loodusmotiivide alginspiratsiooni. Maalidele lisaks esitas Tanner veel kolm fotot.
TEMKK-i liige Linda Landre esitas viis akvarelli: kaks maastikku ja kolm suureformaadilist lillemaali. Nendest tõstaks esile akvarelli „Reflections“, kus öise saarestiku tumedad vormid ja järve reflektsioonid olid oskuslikult läbi maalitud.
TEMKK-i asutajaliikmelt Ingrid Heinmaalt oli näitusel kaks akrüülmaali ja laud keraamikaga. Eriti mõjuvad olid huvitavalt voolitud ekspressiivsed figuurid ja juba varem valminud suur vaas. Heinmaalt tahaks niisuguseid fantaasiarikkaid kujusid edaspidi rohkem näha.
Nora Wallneri töödest oli teine keraamikalaud ja viis fotot. Tema tugevam külg on kindlasti fotoala, millest sellel näitusel imponeerisid eriti lähivõtted orhideedest.
Fotodest tuleb veel esile tõsta TEMKK-i liikme Vaike Külveti nelja tööd, millest puutüvemotiivide lähivõtted „Textures“ I ja II jätsid kunstiliselt tugevama mulje; Hiiumaa talumaastikud olid professionaalselt pildistatud tüüpilisemad motiivid, nagu olid ka Nora Wallneri talvemaastikud ja Ingrid Heinmaa talvine „Wilket Creek“. Endistest TEMKK-i liikmetest esinesid Anne Remmel, Naima Aer ja Reet Lindau-Voksepp igaüks ühe tööga. Kahjuks puudus seekord Elva Palo.
Keldrikorruse fotogaleriisse on välja pandud fotod TEMKK-i 20 aasta tegevusest. See näitus on üleval jaanuarini. Näituse on koostanud Vaike Külvet.
