Autor: Mirko Ojakivi
Artikli püsiviide
http://www.epl.ee/uudised/4401... Augusti algusest kehtima hakanud uus looduskaitseseadus lõpetas üle aasta kestnud õigusliku vaakumi, kus seadus võimaldas looduskaitsealust maad küll riigiga vahetada, kuid kümnete segaste maavahetustehingute tõttu algatatud kriminaalasja valguses seda ei tehtud.
Kokku on praegu keskkonnaministeeriumis ja maa-ametis menetluses 799 looduskaitsealal oleva objekti või looduskaitse all oleva maatüki riigile müümise või riigiga vahetamise taotlust. Maa-ameti kinnisvara korraldamise osakonna juhataja kt Merje Krinali sõnul rahuldatakse pooleli olevad maade vahetamise taotlused kinnisasja omandamise menetluse teel. Teisisõnu ei anna riik looduskaitse all oleva maatüki vastu mõnda teist maatükki, vaid ostab selle ära.
Varasemate maadevahetuste uurimiseks on algatatud kriminaalmenetlus, mis peaks kohtusse jõudma lähikuudel.
Kadalipuoht
Merje Krinali arvates peaks uus kord ehk maade riigile ostmine olema selgem ja läbipaistvam, et tagada isikute võrdne kohtlemine.
Samal ajal võib looduskaitsealuste maade riigile müümine venida maaomanikule aastatepikkuseks kadalipuks, sest praegu kooskõlastusringil olev keskkonnaministri määrus näeb ette, et riik ostab maid avalduste laekumise järjekorras.
Tänavu on eelarves maade ostuks 35 miljonit krooni. Praeguse seisuga on looduskaitsealuseid maid ostetud 13 miljoni krooni eest.
