Valitsus määras täna Rainer Saksa juhtima Eesti välisluureteenistust teabeametit — see on Eesti üks salastatumaid riigiasutusi, mille tööst kuuleb rahvas väga harva.

Väga palju teavet ei leia ka teabeameti veebilehelt. Avalikkusele on teada vaid see, et ameti tänavune eelarve on üle 11 miljoni euro ning üldjoontes saab aimu ka töötajate palkadest, küll aga on salastatud ameti töötajate hulk ja struktuur.

Sisuliselt on teabeamet välisluureamet, mis tegeleb Eestile vajaliku välisriike puudutava info kogumise ja töötlemisega. 2001. aastal teabeteenistuse ümberkorraldamisel loodud luureasutuse peadirektor oli viimased kümme aastat Tarmo Türkson, kes asub nüüd siseministeeriumi kantsleri kohale. Tema asemele nimetaski valitsus täna presidendi kantselei senise direktori Rainer Saksa. Uue juhi tähtajaline teenistus algab 10. veebruaril ja lõpeb 2016. aasta 9. veebruaril.

2002. aastal oli teabeameti eelarve 38,5 miljonit krooni ja seejärel kosus noor riigiasutus kiirelt. 2004. aastal oli eelarve juba 60,8 miljonit krooni, 2006. aastal 108 miljonit ja 2008. aastal koguni 165 miljonit, kuid majanduskriis tõi oma korrektiivid — 2009. aastal sai teabeamet kulutada 131 ja mullu 137 miljonit krooni.

Tänavu on ametil kulutada rekordilised 11,248 miljonit eurot ehk 176 miljonit krooni. Kuidas täpsemalt see raha kulutatakse, on saladus. Teabeameti teenistujate arvu määrab valitsus oma korraldusega ja ka seda ei avalikustata.

Veidi on siiski võimalik piiluda ameti töötajate rahakotti: valitsuse määruse andmeil on alates tänavu 1. jaanuarist näiteks ameti peadirektori astmepalk 2535 eurot kuus. Osakonnajuhataja teenib 1411−2091 eurot, osakonnajuhataja asetäitja 1411−1944 eurot, büroojuhataja nõunik 1043−1597 eurot, juhtivspetsialist 1043−1411 eurot, peaspetsialist 811−1411 eurot, spetsialist või referent 701−917 ning nooremspetsialist või nooremreferent 642−701 eurot.

Väljaspool Eestit tegutsevad ametnikud võivad saada 15–50 protsenti suuremat palka, riigisaladuse ja salastatud välisteabega tegutsevad töötajad kuni 30 protsenti palgalisa ning varjatud moel teavet koguvad ametnikud ja neid abistavad teenistujad 30–50 protsenti kõrgemat tasu. Peale selle on võimalikud lisatasud täiendavate tööülesannete täitmise ja „nõutavast tulemuslikuma“ töö eest.

Teabeametil on julgeolekuasutuste seaduse järgi neli ülesannet:

* Riigile välis-, majandus- ja kaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku info kogumine ja töötlemine, mis puudutab välisriike ja välismaiseid tegureid või tegevust.
* Vastuluure riigi välisesinduste ja väljaspool riigi piire asuvate kaitseväeüksuste kaitseks.
* Vastuluure oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks.
* Elektroonilise teabeturbe ning eriside korraldamine ja kontrollimine.

Amet teeb koostööd kaitsepolitseiga riigi vastu suunatud kuritegude ärahoidmiseks, osutab kaitsepolitseile ja kaitseväele abi elektroonilise teabe kogumisel ning teeb koostööd teiste riigi ja omavalitsuse asutuste ja isikutega, samuti välisriikide julgeolekuasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Teabeamet tegutseb kaitseministeeriumi vastutusalas. Enne teabeameti loomist 2001. aasta märtsis luuras Eestis riigi hüvanguks välismaal teabeteenistus, koos teabeameti asutamisega läksid ametile üle seni välisministeeriumi alluvuses olnud teabeteenistuse ülesanded, samuti viidi teabeameti alluvusse valitsusside.

Märkmed: