Eesti: Lauri Vahtre: riigikogu ei tohi ultimaatumile alluda EPLO
Eestlased Eestis 17 Mar 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Isamaa ja Res Publica fraktsiooni liige Lauri Vahtre teenis esmaspäeval riigikogus aplausi, kui teatas riigikogulaste palgasüsteemist rääkides, et parlament ei tohi ultimaatumile alluda.

Vahtre ütles, et pahameeletormis antud teemal on esitatud ka palju veidraid väiteid, kuid siiski sisaldab see mõndagi ratsionaalset.

Ta nentis, et erilist vastuseisu on tekitanud riigikogulaste palga määramise süsteem, mille puhul keskmine palk korrutatakse neljaga, samuti kuluhüvitiste süsteem, mida on kuritarvitatud.

Vahtre meenutusel on ta juba ammu väljendanud seisukohta, et kordaja võiks olla kolm.

«Olen ka esitanud ise eelnõu, millega esinduskulude instituut või süsteem üleüldse likvideeritaks - see eelnõu ei leidnud toetust,» lisas ta. «Kuid ma leian siiamaani, et me võiksime esinduskulud nende praegusel kujul kaotada.»

Vahtre hinnangul võiks neist lähtepunktidest edasi minna ja otsida paremat süsteemi, kui ei oleks ajakirjanduse tooni, mida ta nimetas ultimaatumiks ja väljapressimiseks.

Vahtre pahameele pälvis Postimehes 14. märtsil ilmunud juhtkiri, kus peatoimetaja asetäitja Kalle Muuli meenutas, et paar nädalat tagasi alustas Postimees allkirjakampaaniat riigikogu palkade muutmiseks.

«Me ei jäta enne, kui see neljaga korrutamine lõpeb. Kuid põhimõttelist muutust vajab ka valimisseadus - riigikogu valimise kord,» kirjutas Muuli.

Vahtre sõnul tekitab see juhtkiri küsimuse, kes kõneleb kellega.

«Rahvas ütleb meile, kuidas me peame käituma, või oleme siiski meie rahvaesindajad,» küsis ta.
«Ma arvan, et tasuks nii endale kui teistele meenutada üle hulga aja, et meie oleme rahva valitud esindajad ja meile tuleb esitada nõudmisi - see on õige. Aga rahva nimel meile ultimaatumeid esitada ei tohi.»
Vahtre sõnul tekitab tas kahtlust nende ultimaatumite esitajate adekvaatsus.

«Kas see ajakirjanik tõuseb hommikul üles, vaatab peeglisse ja ütleb: «Tere, eesti rahvas!» ja peegel vastab: «Tere eesti rahvas!»,» ironiseeris ta. «Ei, tegemist on ühe inimesega või küllaltki võimsa organisatsiooniga - ükskõik, kes võibki väljendada väga suure osa rahva veendumusi ja meeleolusid, kuid tegemist ei ole rahva valitud esindajatega.»

Vahtre sõnul oleks sellisele nõudmisele allumine väga halva pretsedendi loomine, sest võib-olla nõuab ajakirjandus järgmisena parlamendilt Eesti sõjaväe laialisaatmist.

«Mis me siis teeme?» küsis ta. «Kas peame kah nõndanimetatud rahva häält kuulma? Kindlasti mitte! See ei olegi nii utoopiline, kui tundub, sest tänases lehes juba nõutakse õigust trampida Eesti lipul, seda rüvetada ja põletada. Kuhu siis veel võib minna?»

Vahtre sõnul esines ta vabas mikrofonis, meenutamaks, et riigikogulased on rahvaesindajad.

«Kui rahvas on valesti valinud, siis ta kindlasti ei korda oma viga järgmistel valimistel,» ütles ta. «Aga me ei tohi alluda väljapressimisele, sest see viib diktatuurini.»

Riigikogu võttis Vahtre esinemise vastu aplausiga.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus