Eesti Elu
Eesti laskesuusatajad Kanadas
Sport 13 Feb 2009 Helgi LeesmentEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     

Eesti laskesuusatamise meeskond osales Canmore’is, Albertas Juunioride Laskesuusatamise Maailmameistrivõistlusel (MM) 28. jaanuarist kuni 3. veebruarini. Võistlemas oli neli 19- ja 20-aastast eesti juuniori – Meelis Laht, Martin Pajos, Martin Remmelg ja Tõnis Uiboupin ning noorteklassis (17- & 18-aastased) – Heigo Lepik. Määrdemees oli Rain Kuresoo ning treener Tõnu Pääsuke. Võistlus toimus samas kohas, kus 1988. a. Olümpiamängude murdmaa- ja laskesuusatamise etapid ning kahevõistlus. Varem on eestlased osalenud Canmore’is 1992. ja 1994. a laskesuusatamise MM-il ja maailmakarikavõistlustel (MK).

Eesti noored on Tartu Ülikooli või Mere Akadeemia õpilased ning koos laskesuusatamist harrastanud 3–5 aastat, olles varem võistelnud mitmes Euroopa riigis. Huvi tekkis neil selle spordi vastu kas mõne vanema pereliikme või sugulase eeskujul. Osa neist olid algul murdmaasuusatajad, siis proovisid aga laskesuusatamist ja leidsid, et see on huvitavam. Mitme kodupaik on sportlikul Võrumaal, kus on loomulik sportida 2–3 tundi päevas.

Laskesuusatamise võistlus koosneb vaheldumisi murdmaasuusatamisest ning laskmisest. Sihtpunktist möödalaskmine toob trahvina minutite lisa. Võitjaks tuleb see, kellel kõige lühem aeg, sh ka nn karistuse minutid. Juunioride ja noorte klassis varieerub sõidu pikkus 6-st kuni 15 kilomeetrini tõusu ja langustega, mis keskmiselt vajab 20 minutit lühema, ja kuni 45 minutit pikema raja läbimiseks. Rajad on füüsiliselt nõudlikud ja võistlus äge; tüüpiliselt vajuvad finishijoone ületanud võistlejad hingeldades maha kuni toibumiseni. Canmore’i Kaljumägedes on lisatakistuseks veel hõre õhk 1350 m kõrgusel üle merepinna, millega suurem osa Euroopa sportlasi harjunud ei ole. Maailmatasemel võib võitja ja nt 10. koha saavutanud sportlase ajavahe 15 km võistlusel olla kõigest 1–2 minutit. Esimese viie seas võib vahet mõõta sekundites. Tänapäeval on laskesuusatamises kasutusel ainult uisustiilis suusatamine.

Eestlased pälvisid MM-il tähelepanu oma laskmisega tänu Martin Pajosele, kes kahel esimesel võistlusel tabas igat märki. Heigo Lepik saavutas eestlaste seas kõige parema tulemuse: 12. koha 54 võistleja seas. Ka eesti meeste erk-oranzhid vormid äratasid tähelepanu. Riietus vastas suurema sponsori nõudele, et võistkond peab kandma firma värve. Canmore’is tekkis erakordne moment, kui kolm eestlast korraga jõudsid lasketiiru, olles eriti silmapaistvad kõrvuti oma eredates võistlusvormides.

Eesti laskesuusatajad olid kõik esmakordselt Põhja-Ameerikas, nii et võistluste kõrval oli neil huvitav tutvuda ka siinse eluga. Calgarys ja Canmore’is võeti neid lahkelt vastu piduliku õhtusöögiga Leesmentide, Tiislarite ja Chisholm-Kaarsoo kodudes ning abistati mitmel viisil, mh sellega, et varustati Canmore’i hotellitoa köögikapid toiduga enne sportlaste saabumist. Koondis jagas omalt poolt ohtralt kodumaalt kaasa toodud kingitusi. Võistluste eel viidi grupp vaatama kuulsat Banff Pargis asuvat Lake Louise kuurordit. Enne Kanadast lahkumist tutvusid nad Calgary südalinnaga ja Taliolümpiamängude muuseumiga ning viibisid kohas, kus Allar Levandi võitis 1988. a. pronksmedali.

Võõrustajate seas olid õed Karin ja Kirsten Kaarsoo oma peredega. Mõlemate teismelised lapsed (Liisa ja Andrew Chisholm ning Callum ja Alison Mcleod), on kõik on Eestit külastanud ja õpivad praegu Calgarys eesti keelt. Nad töötasid vabatahtlikena võistlustel, täites mitmeid ülesandeid. Kolm nendest olid nn eelsõitjad, kes enne võistlust ringi suuskadel läbivad pärast rajatraktorit. Karin Kaarsoo on Alberta laskesuusatamise föderatsiooni juhatuse liige ning täitis suurüritusel juhtivat osa. Kirsten oli kontrollija. Lapsed ergutasid koos oma sõpradega nii eestlasi kui ka kanadalasi. Calgary noormees Kurtis Wenzel võitis Kanadale kulla, hõbeda ja pronksi.

Eestlastele meeldis Alberta ilus loodus, eriti Kaljumäed ja nad kiitsid huvitavaid ja häid võistlusradu, samuti sõbralikke inimesi, kuid leidsid, et toit maitseb paremini kodu-Eestis.

MM-ilt koju lennates väljendas rahvusvaheline võistkond veel imetlust Martin Pajose 30 täpse püssilasu üle, mis on haruldane saavutus.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus