Reigo Väli FB
Seega 550(120 000 puhul) korrutage 40-ga(5 000 000 puhul). Saame Eesti kvoodi lõpparvuks 22 000 sissetungijat 3-4 aastaga.
_____________________________
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles pärast kolmapäeval Brüsselis
toimunud kriisikohtumist, et avatud uste ja akende poliitika tuleb lõpetada ning Euroopa Liidu välispiirid vajavad kaitsmist. Samal ajal arvestab Euroopa Liit, et järgmise kolme aasta jooksul jõuab Euroopasse ja vajab vastu võtmist veel viis miljonit põgenikku, vahendab ajaleht Bild.

Ta kuulis sellest numbrist Euroopa Komisjoni allikalt. Viis miljonit on hinnanguliselt tuletatud põgenikehulgast, mis on praeguseks Süüriast ja Põhja-Iraagist teele asunud või põgenikelaagrites esialgse peatuspaiga leidnud.

Miks käib põgenike arvestus just kolme aasta perspektiivis? Eksperdid leiavad, et vähemalt nii palju kulub aega, et kriisikolded Lähis-Idas likvideerida. Olukorra normaliseerumisega kaoksid ka suuresti põgenemise põhjused.

Tänavu on Euroopa Liitu ametlikel andmetel jõudnud juba üle 500 000 varjupaigataotleja. Vähemalt sama palju ootab praegu Türgis võimalust Euroopasse edasi liikumiseks.

ÜRO andmetel jõuab praegu Euroopasse iga päev 8000 uut põgenikku ning see voog ei näita vaibumise märke, tunnistas ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) Lähis-Ida regiooni juht Amin Awad Genfis antud pressikonverentsil. Ta rõhutas, et seni, kuni Süüria kodusõda kestab ning olukord Süüria naaberriikides asuvates põgenikelaagrites jääb ebastabiilseks, jätkavad miljonid põgenikud Euroopasse pürgimist.

Awad ütles, et viimasel ajal on olukord oluliselt halvenenud Iraagis, kus kümme miljonit inimest vajab humanitaarabi. Vähemalt 3,2 miljonit inimest on olnud sunnitud kodupaigast lahkuma.

Massiliselt on kodumaalt hakanud lahkuma Afganistanigi elanikud. Esimese üheksa kuuga on Euroopasse jõudnud umbes 70 000 afgaani. Kodumaalt lahkujate arv küünib aga kuni 100 000 kuus. Seega on oodata, et afgaanide hulk Euroopas varjupaigataotlejate seas kasvab, kirjutab Welt am Sonntag.

Märkmed: