Eesti kuulub puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide esiritta EPLO
18 May 2006 EWR Online
Puuk ligilähedases elusuuruses
Euroopa riikide statistika kohaselt kuulub Eesti koos teiste Balti riikidega puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide tippu ning on nimetatud väga kõrge riskiga piirkonnaks.
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel registreeriti Eestis 2005. aastal 164 puukentsefaliidi juhtu, mis jääb varasema aasta suurusjärguga samale tasemele.
Ravimitootja Baxter Põhja- ja Baltimaade müügijuhi Susanne Straussi sõnul on Balti riigid üheks ohtlikumaks puukentsefaliidi leviku piirkonnaks Euroopas ja sellega peaksid arvestama nii siinsed elanikud kui siia reisivad turistid.
“Euroopa kontekstis on Eesti territoorium tervikuna väga kõrge puukentsefaliidi riskiteguriga. Selle ohtliku haiguse ennetamise teavitustöö on äärmiselt oluline ja eelkõige algab see kodust, lastevanemate tähelepanelikkusest ja samuti vanavanemate teadlikkusest,” sõnas Strauss. Ta lisas, et Balti riigid peaksid panustama oma elanike teadlikkuse tõstmise kõrval ka siia saabuvate turistide informeerimisele.
Statistika näitab, et viimase 30 aasta jooksul on puukentsefaliidi juhtude hulk 11 Euroopa riigis kasvanud üle 400% - ühe aasta jooksul lisandub enam kui 10 000 haigestunut. Saksamaal tõusis puukentsefaliiti haigestunud inimeste arv 2005. aastal varasema aastaga võrreldes 156%. Ka teistes Euroopa riikides on märgata haigusjuhtude suurt kasvutrendi. Näiteks Šveitsis suurenes haigusjuhtude arv eelmisel aastal 149% ning Tšehhis 127%. Kõrgeima riskifaktoriga riigiks maailmas osutus aga Läti, kus registreeriti 2005. aastal 26,9 puukentsefaliidi haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta.
Kuigi haigusjuhtude arv on Eestis aastaga vähenenud 18 juhtumi võrra, ei pruugi see tähendada nakkusohu vähenemist. Spetsialistid prognoosivad käesolevaks aastaks näriliste suurt hulka, sest tänavune talv oli soodsate paljunemistingimustega. Näriliste arvu kasv tähendab ka puukidele head aastat – nende arvukus kasvab. Seega võib tänavu puukentsefaliiti ja borrelioosi nakatuda ka rohkem inimesi.
Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu soovitatakse alustada aprillikuus, sest siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada ka enne suvepuhkuste perioodi ja enne seene-marja hooaja algust.
Tavaliselt algab puugihooaeg aprillis ja kestab kuni oktoobrini, kuid pehme talv võib seda perioodi oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks siis, kui ööpäevane temperatuur on +7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks. Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu saab end kaitsta kaitsesüstimisega, borrelioosi vastu vaktsiini pole.
Ligikaudu kolmandik puukentsefaliiti haigestunutest ei parane ning haigus võib lõppeda ka surmaga. Viimase viie aasta jooksul on Eestis registreeritud 1160 puukentsefaliidi haigusjuhtumit.
