Eesti kurjategijate röövsaak Euroopas ulatub 500 miljonini ERR video
Eestlased Eestis 07 Apr 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Mihkel Kärmas ERR

Eesti kurjategijad on aastate jooksul Euroopas röövinud kokku umbes 500 miljoni krooni väärtuses raha, kelli ja ehteid.
Helsingi, Milano, London, Pariis – need on vaid mõned näited rohkem kui sajast juveeliröövist, mille panid toime Eestist pärit kurjategijad, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

38-aastase politseistaažiga Helsingi komissar Seppo Sillanpää sõnul on eesti kurjategija väga mugandumisvõimeline ja võtab raha sealt, kus saab. Tema kinnitusel ei ole üle-euroopalise röövilaine taga üks grupp või veel vähem üks kriminaalne geenius, vaid ühte meetodit kopeerivad paljud allilmarühmitused.

"See on täielikult organiseeritud kuritegevuse käes. Eestis on täiesti selgelt olemas tellijad. See on kolme-nelja astmeline – on tellijad ehk bossid, siis on töödejuhataja tase ja siis tulevad tegelikud tegijad. Sõdurid tulevad viimasena," nentis Sillanpää.

Kriminaalpolitsei menetlusbüroo juht Ivo Kolk märkis, et keskmine saak röövide puhul on 100 000 kuni 300 000 eurot, mis on kroonidesse ümberarvestatult miljoneid kroone.

"Pealtnägija" tõdes, et nn eesti stiil ei tekkinud üleöö ning sellel kuritegelikul fenomenil oli oma eelmäng, mis algas kümme aastat tagasi ühes pisikeses pangafiliaalis Nürnbergis.

"Panka tuli noormees, kes soovis raha vahetada ning sel ajal, kui kassiir raha vahetas, tõmbas ta relva välja ja nõudis vähese saksa keele oskusega sularaha. Raha saanuna pani ta selle kilekotti ja kadus," ütles ülemkomissar Helmut Benker.

Ägeda lööbena levis 2000-ndate aastate alguses üle terve Saksamaa ühe käekirjaga toime pandud pangaröövide laine ning kulus aega, enne kui politsei taipas, et selle taga on külalised Eestist.

Interpoli Eesti büroo ülemkomissari Lenno Reimandi sõnul sai röövide seeria alguse 1999. aasta lõpus ning kasvas järjest tiheduselt ja saadud saagilt ning saavutas tipu tõenäoliselt 2001. aasta kevadeks.

See oli Saksa ajaloo pikim pangaröövide sari, mille saldoks jäi 130 panka 27 linnas ning röövides osales umbes 150 eestlast, kellest sadakond tuvastati. Samas jäi aga röövide mastaape arvestades noos üllatavalt kesiseks - 1,9 miljonit marka.

Sillanpää tõdes, et eksklusiivsetes kella- ja juveeliäride röövimisel on saagid märkimisväärselt suuremad kui pankades.

Pangaröövide laine oli vaevalt läbi, kui Euroopa eri otstest hakkas tulema robinal teateid luksusäride ründamisest. Esimene eestlastega seostatud rööv Prantsusmaal toimus 2002. aastal, kuid kokku kahtlustatakse eestlasi 17 röövis, millest 10 toimus Pariisis.

"Rööv iseenesest võtab aega kuskil 30 sekundit kuni minut. Sisenetakse kauplusesse, ähvardatakse kaupluse personali relvataolise esemega, üldjuhul ei ole tegemist olnud tulirelvadega," ütles Kolk.

Sillanpää sõnul on eestlased kasutanud paukpadrunitega relvi. "Nendega mõnikord tulistatakse ja tekib päris heli ja hirmutatakse inimesi, kuid nendega mingit häda ei tehta. Ja üldjuhul lõhutakse haamriga vitriinid, misjärel krabatakse kellad ja kullasaak kaasa," märkis Sillanpää.

"Hiljem põgenemise käigus vabanetakse riietest, mis olid röövi hetkel seljas, nende riiete all on teised riided, millega liigutakse edasi. Ukse taga või siis kuriteo toimumise läheduses antakse röövitud kellad kuriteo kaasosalisele, kes siis lahkub teises suunas ja kuriteo toimepanijad tulevad tagasi Eestisse," rääkis Kolk.

Kolk nentis, et vana Euroopa juveeliärid ei olnud selliseks lihtsaks ja robustseks rünnakuks lihtsalt valmis. "Nad ilmselt ei olnud valmis, ei olnud piisavalt rakendatud turvameetmeid ja selle tõttu osutusid need röövid küllaltki lihtsaks ja kiiresti toimepandavaks," tõdes Kolk.

"Pealtnägija" märkis, et mõnekuiste intervallidega Pariisis röövinud ühe grupi saldo oli 4,1 miljonit, 4,7 miljonit, 5,5 miljonit ning rekord kaheksa miljonit krooni.

Samas oli eriti hull olukord Põhja-Itaalias, kus ajavahemikul 2004-2006 langes 15 relvastatud röövi saagiks parimates ärides kokku üle 50 miljoni Eesti krooni väärtuses juveele.

Itaalia politsei uuris rööve ilma suurema kärata, kuni 2007. aasta veebruaris viisid Itaalia politseinikud koos Eesti kolleegidega lõpule massiivse operatsiooni, mis kandis kõnekat koodnimetust Gran Baltico.

"See oli Eesti politsei suurim operatsioon ajaloo vältel, mida valmistati ette umbes aasta. Kriminaalasja kahtlustatavate nimistus oli 35 eestlast, kellest 21 ühe päevaga Eestis kinni peeti," ütles riigiprokurör Eve Olesk.

Prefekt Elmar Vaher märkis, et tabatud kurjategijate kriminaalne taust on väga kirju. "Alates tapmisest kuni narkokuritegevuseni. Sinna hulka kuuluvad tulirelvad, sinna hulka kuuluvad kelmused, röövimised. 21 kinnipeetust ei ole kohtulikult karistatud vaid kolm," ütles Vaher.

Eestlaste röövidelaine kogu ulatust kaardistada on tegelikult võimatu, sest geograafia on lai ja röövleid üle riigipiiride jälitada keeruline. Teadaolevalt kaugeim eestlaste rööv toimus mullu Gibraltaril.

Europol nimetas pärast edukat Itaalia-operatsiooni avaldatud pressiteates eesti bandede saldoks 200 juveelipoodi ja 40 miljonit eurot ehk üle 600 miljoni krooni. Soome politsei on tagasihoidlikum ja rääkis mulluse seisuga 140 relvastatud röövist ja 30 miljonist eurost ehk ligi 470 miljonist kroonist. Suurbritannias on eestlased politsei andmetel sooritanud üle 30 röövi ning tekitanud üle 100 miljoni krooni eest kahju.

Ehkki püstoli- ja haamrikangelasi on eri riikides vahele jäänud juba ligi 50, siis nõrk koht uurimises on hierarhia tipu tabamine, sest ahela üks rakuke järgmist lüli reeglina ei tea ning see teeb tegelike tellijateni jõudmise keeruliseks. Samuti jääb reeglina leidmata röövsaak, mis läheb arvatavalt Venemaale või mujale endistesse liiduvabariikidesse.

ERR video siit: http://wms02.mmm.elion.ee/uudi...
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus