www.DELFI.ee 18 riigis läbi viidud Euroopa Liidu kuritegevuse ja turvalisuse uuringu andmeil on Eesti kuritegude arvult 100 000 elaniku kohta Iirimaa ja Suurbritannia järel kolmandal kohal.
Uuring viidi läbi ELi 15 vanas liikmesriigis ja Poolas, Ungaris ning Eestis, vahendab ETV24. 2004. aastal oli kuritegevuse tase kõige kõrgem Iirimaal, Suurbritannias, Eestis, Hollandis ja Taanis ning kõige madalam Hispaanias, Ungaris, Portugalis ja Soomes.
Eestis saadeti küsimustik 1687 16-aastasele või vanemale isikule ning vastused saadi neist pooltelt. 2004. aastal olid kuriteo ohvriks langenud 20% vastanuist, varasema viie aasta jooksul aga tervelt 58%.
Viimase kümne aasta jooksul on aga tavaliste kuritegude, nagu varguste, röövide ja kallaletungide arv märkimisväärselt vähenenud pea kõigis uuritud riikides, välja arvatud Iirimaal ja võib-olla ka Belgias. Vähenemine on olnud kõige märgatavam Poolas, Eestis ja Lõuna-Euroopas.
Eestis oli politsei poolt registreeritud kuritegude arv 100 000 elaniku kohta uuritud riikidest üks madalamaid. Uuringu autorite hinnangul näitab see, et politsei andmeid ei saa kuritegevuse taseme hindamisel pidada usaldusväärseiks. Uuringu andmeil teatati Eestis 2004. aastal murdvargustest ja teistest varavastastest kuritegudest politseile vaid pooltel juhtudel, mis oli kõige halvem tulemus.
Eesti toodi koos Kreeka, Poola ja Ungariga esile riikide hulgas, mille elanikud on kõige sagedamini andnud ametnikele altkäemaksu. Eesti on ka nende riikide seas, kus politsei suhtumist kuritegude ohvritesse peeti kõige halvemaks.
Politsei võimekust kuritegevuse üle kontrolli hoida hinnati kokkuvõttes kõige kriitilisemalt Poolas, Kreekas, Eestis ja Itaalias ning kõige positiivsemalt Austrias, Taanis, Belgias, Saksamaal ja Rootsis. 46% Eestis küsitlusele vastanuist pidas politsei võimekust siiski rahuldavaks.
