Grupp Eesti Kodu elanikke, kes püüab säilitada meie kodu traditsioone, kogunes vana-aastaõhtul, 31. detsembril 2008 seltskondlikku ruumi vastu võtma aastat 2009.
Küünlasäras jõulupuu meenutas äsjamöödunud jõule ja perenaise Margot Nortmaa poolt kaetud peolauad lõid kohe hubase ja sõbraliku meeleolu, kui tulime kohale oma suupistete ja hea tujuga.
Huumor ja nali jäid meiega kogu õhtuks. Laululembelised, nagu me eestlased oleme, ei saanud me ka seekordsel koosviibimisel olla ilma lauluta. Ühislaule saatis Voldemar Palo akordionil.
Et õhtu korraldajaks oli Eesti Kodu Kultuurring, siis oli ka kõne ringi esinaiselt Aino Müllerbeckilt. Ta tõi esmalt esile mõned faktid Eesti Kodu ajaloost – maa-ala muretsemine 1966; õp. Bruno Ederma osa selles ettevõtmises; osatähtedega Eesti Kodu Inc. kooperatiivi moodustamine 1975 ja ehituse algus 1976. Pr. Müllerbecki sõnul on sümboolne, et Eesti Kodus valitseb eesti kultuur. Viidates hiljuti ahalehes Eesti Elu ilmunud Aimar Altosaare artiklile „Eestlaseks ei sünnita“, rõhutas kõneleja meie kultuuri ja keele tähtsust eestluse püsimajäämise seisukohalt. Üheks eestluse säilitamise kantsiks Torontos on Eesti Kodu, seda ka kogu meie ühiskonna seisukohalt.
Pr. Müllerbeck tõi seejärel esile Eesti Kodus valitsevat korda, puhtust, hoonete head hooldamist ja elanike armastust looduse vastu. Aga Eesti Kodus tegutsevad ka käsitöö- ja kultuurring ning tehakse muusikat.
Kõne lõpus tänas pr. Müllerbeck Eesti Kodu rajajaid ja neid, kes selle heaks täna töötavad. Seejärel kutsus ta leinaseisakuga mälestama neid, keda meie keskel enam ei ole.
Eesti Kodu juhatuse liige Paul Osko andis oma kõnes ülevaate 2008. a. Eesti Kodu töödest ja tegemistest. Ühest töölisest sai Eesti Kodu endale majahoidja, kes koos abikaasaga viibis sel õhtul samuti meie hulgas.
Keskööl, uue aasta lävel, kõlas Eesti hümn ja peolised lõid kokku shampanjaklaase, soovides üksteisele tervist ja õnne aastaks 2009 ning väljendades lootust, et Eesti Kodu püsib sama kindlalt ka uuel aastal.
