Eesti kodakondsuse väärtus kahaneb katastroofiliselt PM
Eestlased Eestis 14 Sep 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Veiko Pesur PM

Värske uuringu andmeil on kodakondsuseta isikute seas Eesti kodakondsuse saamise soov viimastel aastatel oluliselt vähenenud.

Lõimumiskava monitooringut koordineerinud Tallinna ülikooli riigiteaduste instituudi professor Raivo Vetik ütles, et kodakondsuseta isikute vähenev huvi kodakondsuse vastu näitab, et asi on väga hull. «See viitab sellele, et Eesti kodakondsuse väärtus kahaneb venekeelse elanikkonna seas katastroofiliselt,» lisas ta.

Mittekodanike osakaal elanikkonnas on 7,5 protsenti. «Aastatel 2000-2010 tehtud viie erineva monitooringu lõikes on näha, et mittekodanike seas on toimunud kodakondsuse soovimise osas hästi drastiline langus. Kuni aastani 2005 oli tõus – 74 protsendini, kuid kaks aastat tagasi oli kodakondsuse soovijaid 51 protsenti ja sel aastal 33,» rääkis Vetik.

«Kui vaadata aga neid, kes üldse ei soovi kodakondsust, siis praegu on see 40 protsenti, kuid viis aastat tagasi oli see seitse protsenti. Selgelt viimase viie aasta jooksul on toimunud suhteliselt negatiivne protsess ja see on mõttekoht ja signaal Eesti riigile,» lisas professor.

Kodakondsusetuse põhjused võib tema sõnul jagada keele ja eksamiga seotud küsimusteks, pragmaatilisteks ning ka emotsionaalseteks kaalutlusteks.

Kõige suurem probleem on vastajate arvates eesti keele äraõppimine, samuti on eksam liiga keeruline. Pragmaatiliste põhjuste puhul märgitakse, et lihtsam on reisida SRÜs. «Teatud ohumärk on see, et ei tunta end Eestisse kuuluvat. Kui võrrelda kahe aasta eest tehtud uuringuga, siis see protsent on tõusnud 32 protsendilt 50-le. See viitab inimeste võõrandumisele poliitilisest süsteemist,» ütles Vetik.

Ta lisas, et on ka näiteks oma vene tuttavatelt pärinud, mismoodi nemad seda seletaksid ja siin on hästi palju põhjuseid. «Väga palju tuuakse põhjuseks pragmaatilisust. Praegu on olukord selline, et kodakondsusetus annab teatud mõttes isegi rohkem õigusi kui ühe või teise kodakondsuse omamine. See on teema, mille üle on palju arvamusi ja mida me kavatseme edasi uurida.»

Kodakondsuse mittesoovijaist umbes 40 protsenti on alla 45-aastased ning 46 protsenti valdab eesti keelt. 40 protsenti neist tunneb kas tugevat või väga tugevat seost Eestiga ning 76 protsenti armastab Eestimaad. 92 protsenti arvab, et kodakondsuspoliitika on mitte-eestlaste suhtes karm ja ebaõiglane.

Kultuuriminister Laine Jänes nentis, et arvud kõnelevad oma keelt. «Niisugune tendents paneb mõtlema. Ma ei arva, et kodakondsuspoliitikat tuleks fundamentaalselt muuta,» ütles ta.

Ministri hinnangul on palju probleeme ja hirme seotud keeleksami sooritamise ja sellega seonduvaga. «Keeleinimestega tuleb läbi vaadata, et keelenõuded oleksid piisavad, et inimene õpib rääkima ja et eksami tulemus oleks selline, et oleks võimalik suhelda. Inimesed võib-olla ei teagi, mis neid eksamil ees ootab. Võib-olla on tuleb ulatada abikäsi, et hirm ületada. Hirmud on üleüldised ning teavitustööd on vaja kindlasti teha,» rääkis Jänes

Saar Poll küsitles lõimumismonitooringu tarbeks maikuus juhuvalimi meetodil 1010 inimest. Pooled küsitletuist olid venekeelsed.

Kultuuriministeerium koordineerib «Lõimumiskava 2008-2013» tegevusi alates möödunud aasta juulist. Sel sügisel seisab ees lõimumiskava uue rakendusplaani koostamine, millega seonduvalt on kultuuriministeerium käivitanud aasta esimeses pooles mitmeid tegevusi – rakendusplaani 2008-2009 vahehindamise, monitooringu ning käimas on uue rakenduskava 2011-2013 koostamise protsess.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus