Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele järgnenud 23 aasta jooksul on meie riigi kõigis eluvaldkondades toimunud väga suured muutused. On aga kahetsusväärne, et riigi arenguhoog on raugenud. Riigi arengut pidurdavad muuhulgas iseseisvuse taastamise algaastatel tehtud valearvestused ja valitsevate erakondade sisevõitlus võimule jäämise pärast, piirdumine koalitsioonilepetega, orienteerumata kaugematele arengutele, mille tulemusena on kaldutud kõrvale põhiseaduslikest eesmärkidest.

Üheks valearvestuseks tuleb pidada Põhiseaduse Assamblee otsust ühetasandilise omavalitsuse sisseseadmise kohta, mis on soodustanud maapiirkondade tühjenemist ja ohustab rahvuslikku jätkusuutlikkust.

Otseses vastuolus meie põhiseaduses sõnastatud eesmärgiga - tagada eesti rahvuse, keele ja

kultuuri säilimine läbi aegade - on ka eesti rahvaarvu jätkuv vähenemine madala sündimuse ja suure väljarände tõttu.

Valearvestuseks on olnud ka sellise valimisseaduse kujundamine, mis on põlistanud võimu ning võõrandanud suure osa rahvast võimu teostamisest.

Kuidas edasi?

1. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatu õiguse alusel, tuleb eelolevatesse valimistesse suhtuda suurima vastutustundega ning mitte alluda kandideerijate provokatsioonilistele ja demagoogilistele lubadustele. Ideaalis tuleb hääletada isikute poolt, kelle aususes, vastutus- ja teovõimes teil ei ole kahtlust ning kes, mõistes riigis kujunenud olukorda, on valmis pühenduma tehtud vigade tagajärgede kõrvaldamisele.

2. Riigikogusse ei tohi pääseda karjääri- ja rahahimulised eneseimetlejad, kellel puudub selge arusaam riigi demokraatlikest arenguprotsessidest ja Eesti Vabariigi seadusandlikest aktidest, kellel jääb vajaka riigikeelsest eneseväljendusoskusest ning muudest tulevase riigitöö jaoks vajalikest teadmistest ja oskustest. Valime Riigikokku vaid neid inimesi, kes kindlasti hakkavad Riigikogus tööle.

3. Riigikogu uus koosseis peab suutma moodustada valitsuse, kes analüüsib ausalt ja julgelt riigi senist arengut ning asub arendama ühiskonna sidusust ning majanduslikku jõukust tõstvat
ühistegevust.

4. Mitteosalemine Riigikogu valimistel võib anda võimu vaid kahele suurele parteile. Mida enam erakondi pääseb Riigikokku, seda laiema ühiskonnaosa seisukohad hakkavad kaasa rääkima Eesti elu korraldamisel. Riigikogust sõltub uue valitsuse, presidendi ja ametnikkonna valik.

5. Riigi seisakust ülesaamiseks on vaja muutusi veel paljudes valdkondades, alates valimisseadusest.

Eesti rahvuslik mõte ja vaimsus peaksid ulatuma igasse Eesti maanurka.

Valmistugem väärikalt tähistama Eesti Vabariigi 100. aastapäeva!


Andro Roos, Eesti Klubi president
Andres Tarand, Eesti Rooma Klubi president

17. veebruar 2015. a.

Märkmed: